Rohetiigri Arenguraamat 2026

Rohetiigri õun on Eesti väga põhjalikult läbi töötatud arenguvisioon

Novembris 2025 valmis Rohetiigri nn õunamudel. Tööd selle nimel tegime 5 aastat ja oma panuse andsid ligi 300 ettevõtet ja organisatsiooni. Rohetiigri õun koosneb järgmistest osadest:

• Mudeli keskel on õunaseemned, viis valdkondlikku teekaarti (energia, ehitus, transport, maakasutus, tööstus ja ringmajandus), mis annavad arvutustel ja prognoosidel põhineva vaate järgneva 15 aasta arengusuundadele ning praktilised juhised tegutsemiseks.

• Järgmine tasand on seemnekoda ehk peateekaart, mis koondab viie teekaardi tegevused, ajajooned ning oodatava mõju tervikpilti.

• Õuna viljaliha on tasakaalus majanduse visioon Eestile aastaks 2040. See dokument esitab kirjelduse majandusruumist, kus elame aastal 2040, kui teekaardid on ellu viidud.

• Õuna koor kutsub viljaga lähemalt tutvuma. Kui seni nimetatud tasandid on mõeldud pigem muutuste juhtidele erinevates organisatsioonides, siis välimine kiht võiks puudutada laia osa eestimaalastest. Anda kindlustunde, et kui tänased kriisid üle elame, ootab ees midagi head. See on kokkuvõte aastal 2025 kokku korjatud 13 500 unistusest, millises riigis soovime elada aastal 2050. Unistajatest ligi 70% olid nooremad kui 25 aastat.

Suurim üllatus tabas meid Rohetiigri õuna valmimisel. Selgus, et täiesti tavaliste inimeste unistuste Eesti ongi just see, mille suunas teekaardid meie elu juhivad. Seega – teeme ära!

Milleks meile 2040. aastal tasakaalus majandus?

Ardo Reinsalu

Tasakaalus majanduse kontseptsiooni autor

Maailm muutub kiiresti. Kliimakriis ja tehnoloogiline plahvatus seavad meid oluliste valikute ette. Sadade organisatsioonide koostöös sündinud Rohetiigri viie majandussektori tasakaalus majanduse 2040 visioon pakubki vajaliku sihi – see on plaan Eestist, kus majanduslik edu ei tule ümbritseva elukeskkonna arvelt, vaid sellega kooskõlas.

Et mõista eesootavaid muutusi, peame vaatama minevikku. 1995. aastal olid normiks soojustamata paneelmajad, hõredad aknad ja tänaval tossavad vanad romud. Energia oli odav, raiskamine tavaline ja tuulepargid ei terendanud silmapiiril. Jäätmed viidi sageli metsa alla, sorteerimine oli võõras mure. Täna on meil nullenergiahooned, päikesepaneelid ja äpitaksod. See hüpe on olnud kolossaalne. Kuna tehnoloogiline areng pidevalt kiireneb, on alust arvata, et järgmise 15 aasta muutus on veelgi suurem. Tuleviku ennustamisel kipume pigem üle hindama lähituleviku muutusi ja alahindama pikaajalisi arenguid.

Milline on Eesti aastal 2040?

Eesti on tasakaalus majandusega riik, kus inimeste heaolu ja ökosüsteemide tervis käivad käsikäes. See visioon on ambitsioonikas, kuid realistlik tulevikupilt, mis põhineb ruumilisel planeerimisel, säästval liikumisel, taastuvenergial ja ringmajandusel. Energiat toodetakse hajutatult ja taastuvatest allikatest; hooned ja võrgud suhtlevad ning nutikas tarbimine ja salvestus hoiavad süsteemi tasakaalus. Transport ühendab sujuvalt ühistranspordi, kergliikluse ja nõudluspõhised lahendused. Tarneahelad on läbipaistvad ja tõhusad. Põllumajandus ühendab toidujulgeoleku ja looduse hoidmise.

Kas see kõik on utoopia?

Ei ole utoopia. See on tehtav. Pea kõik kirjeldatud tehnoloogiad on meil täna olemas. Meil on päikesepaneelid, nullenergiahooned ja nõudluspõhine transport. Meil on loodushoid, andmepõhine põllumajandus ja jäätmeid väärindavad tööstused. Küsimus on vaid mastaabis. Täna on need võimalused kättesaadavad vähestele – visioon 2040 eeldab, et need muutuvad normiks.

Pigem võiks küsida, kas visioon ei ole äkki liiga tagasihoidlik. Arvestades tehisintellekti, materjaliteaduse ja energiasalvestuse tormilist arengut, võivad muutused kujuneda veelgi radikaalsemaks. Võib-olla on energia 2040. aastal peaaegu tasuta või prindime majad kohalikust pinnasest? Võib-olla on tarneahelad täielikult autonoomsed?

Ei tea, ja seepärast ei ole spekulatiivseid lahendusi visioonis ka üle võimendatud.

Tulevik on valikute küsimus

Visioon 2040 annab kindlustunde, et me ei triivi, vaid ehitame teadlikult tasakaalus Eestit. See on riik, kus on puhas õhk, arukas töö ja tugevad kogukonnad. Koht, kus globaalne avatus kohtub kohaliku turvatundega.

Aga selline tulevik ei teki iseenesest. Hea poliitikakujundaja, kasuta Rohetiigri teekaarte ja aita luua toetav raamistik, mida sektori ettevõtjad ootavad. Targad teadlased, aidake tuua teadmised Eestisse. Kogukonnad, olgem ise aktiivsed oma elukeskkonna planeerimisel. Ja sina, hea lugeja, iga meie tänane tarbimisotsus, töökohavalik ja hääletamine valimispäeval kujundab selle, millises riigis me 2040. aastal tegelikult elame.

Millises Eestis tahad elada sina?

Praktilised visioonid on osa Rohetiigri tasakaalus majanduse visioonist, justkui sähvatus tulevikust, mis annab sissevaate võimalikku ellu 2040. aastal.

Praktiliste visioonide koostamisel tuginesime sisendile teekaartidelt, uuringutest ning vestlustest valdkondade ekspertide ja arvamusliidritega.

Rohetiigri peateekaart: viis missiooni Eesti majanduse tasakaalustamiseks

Kersten Kattai

Rohetiigri peateekaardi peatoimetaja

Poliitikate kujundamine on Eestis liiga kaua olnud killustatud – iga ministeerium ja valdkond liigub omas suunas, mistõttu poliitikate hammasrattad ei käi ühes rütmis. Sellele viitas OECD Eesti valitsuse tellitud analüüsis juba 2011. aastal. Nii kaotame ka kestliku majandusmudeli suunas liikumisel aega, energiat ja raha. Rohetiigri peateekaart pakub alternatiivi: ühised sihid ja konkreetsed teod, mis viivad tasakaalus majandusmudelini.

Peateekaart sündis viie aasta jooksul koostatud energia, ehituse, transpordi, maakasutuse ning tööstuse ja ringmajanduse valdkondlike teekaartide põhjal. See on koostöös enam kui 300 eksperdiga valminud ja ligi 700 leheküljel läbi analüüsitud nägemus, kuidas Eestis nendes sektorites järgmise 15 aasta jooksul toimetada. Kõik need on pikaajalist arengusuunda ja investeerimiskindlust vajavad valdkonnad, mille raamistiku paneb olulises osas paratamatult paika riik oma õigusruumiga.

Viite teekaarti omakorda seob ja koondab Peateekaart. See ei ole järjekordne riiulile tolmu koguma loodud strateegiadokument, vaid ettevõtjate, teadlaste ja ekspertide koostöös sündinud konkreetne tegevuskava, kuidas viia Eesti 2040. aastaks elujõulise majanduseni, kus majandusareng ei tule enam keskkonna ja inimeste heaolu arvelt.

Oleme selleks sõnastanud viis missiooni, mis aitavad liikuda kestliku majanduse suunas. Need ei kata küll kogu majandusruumi, kuid hõlmavad selle olulist osa.

Nurjatud probleemid vajavad uut lähenemist

Meie lähenemine tugineb nurjatud probleemide mõistmisele. Need on probleemid, mida saab küll leevendada, kuid mitte lõpuni lahendada. Nurjatud probleemid sisaldavad väärtuskonflikte, mistõttu nende lahendused sõltuvad vaatenurgast. Näiteks energiajulgeolek versus kliimaeesmärgid, valglinnastumine versus rohealad, majanduskasv versus ressursikasutus – kõik need sisaldavad valdkondade-vahelisi konflikte, mida ei saa lahenda tavapäraste ühe-ministeeriumi-põhiste-poliitikate abil ja valdkondlikes "silotornides". Seetõttu valisime selliste nurjatute probleemide käsitlemiseks missioonipõhise lähenemise. Iga missioon annab selge suuna järgmiseks 15 aastaks. Iga missiooni juurde kuuluvad konkreetsed ettepanekud. Neid on peateekaardis kokku 30, samas kui valdkondlikes teekaartides on ettepanekuid üle kolmesaja. Oleme tegevuste elluviimise pannud ajateljele ja näidanud, mis ja mis ajaks peab Eestis olema muutunud.

Tasakaalustatud energiasüsteem

Esimene missioon on liikumine saja protsendi taastuvenergia suunas. Eesti energiasüsteem sõltub endiselt liigselt fossiilkütustest, hooned on energiakulukad ja suur osa soojusest läheb raisku.

Tihedam ja elavam linnaruum

Teine missioon käsitleb linnaruumi. Kui palju on meie linnades päeval tühje parkimisplatse? Kui palju pooltäis koolimaju ja alakasutatud kultuurikeskusi? Samal ajal valgub asustus üha enam hajali, mille tulemusena sajad tuhanded inimesed pendeldavad hommikul autoga linnast välja ja õhtul tagasi. See pole ei keskkonnasäästlik ega majanduslikult mõistlik.

Peame liikuma tihedamate linnade poole. Mitte hallide betoonmassiivide, vaid inimkeskse, rohelise ja säästvale liikumisele sõbraliku ruumi suunas.

Ühistransport konkurentsivõimeliseks

Kolmas missioon on liikuvuse modaalpööre. Täna kulub ühistranspordiga tööle jõudmiseks keskmiselt üle 30 minuti, autoga 20, kusjuures autoga läbitav distants on pikem. Enne kui ühistranspordi kiirus ja mugavus ei tõuse, pole realistlik oodata suurt kasutajate arvu kasvu.

Kasutamata potentsiaal bio- ja ringmajanduses

Neljas ja viies missioon keskenduvad ressursside tõhusamale kasutamisele. Tuleviku majandusarengu üheks nurgakiviks on saamas ressursitõhusus ja tootlikkus ehk see, kuidas suudame piiratud ressursse kasutusele võtta ja nendest välja pigistada suuremat lisandväärtust. Kolmveerand Eesti pindalast sobib biomassi tootmiseks, kuid väärindame seda kehvasti. Meie biomassi väärindamise lisandväärtus sektori töötaja kohta jääb Euroopa Liidu keskmisest peaaegu poolteist korda, Soomest ja Rootsist kaks ja pool korda maha. Viimastel aastatel vahed naabritega suurenevad, isegi Läti tuleb meile kiirte sammudega järele ja Leedu jookseb eest ära.

Ringmajanduses on olukord sarnane. Me võtame taaskasutusse umbes viiendiku oma materjalidest, mida on küll veidi rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid meie ressursitootlikkus on tagantpoolt kolmandal kohal – ühest kilogrammist materjalist toodame ühe euro väärtust, samal ajal kui Euroopa Liidus keskmiselt võetakse sellest välja kolm ja Saksamaal neli ja Šveitsis kümme korda rohkem väärtust. See, et oleme ressursside väärindamise lisandväärtuse loomise ahelas liiga madalal, on meie kasutamata majanduslik potentsiaal.

Lahenduseks on eelduste loomine materjalide ringkasutuse suurendamiseks. Esiteks, et me teaksime, kus meie materjalid asuvad ja teiseks, et bürokraatia nende kasutamiseks oleks minimaalne. See eeldab nii andmete paremat kasutamist kui ka regulatsioonide muutmist.

Teine suund on teadus-arendustegevuse toetamine ning innovatsiooni edendamine, et meil tekiks suurema lisandväärtustega materjalid ja tooted. Kolmandaks tuleb parandada ettevõtjate teadlikkust, milliseid võimalusi ringmajandus pakub.

parimad praktikad

GreenDice Menu Meedia Eesti Raudtee Eesti Metsameister Jolos Ragn-Sells ETS Nord Scanfil Alexela EANS Elisa

GreenDice on koolides läbi viinud mitmeid elektroonikajäätmete teemalisi koolitusi ning julgustanud noori olema teadlikumad tarbijad ja usaldama korduskasutust. Häädemeeste gümnasistid said Green Dice’ilt õppetööks isiklikud sülearvutid. Noored pikendavad nõnda varem Tele2-s kasutatud seadmete elukaart ning saavad ise veenduda, et kvaliteetsed kasutatud arvutid on töökindlad ja ajas kestvad. Algatusest Häädemeeste keskkoolis saab pikemalt lugeda siit.

Menu Meedia lõi koostöös MTÜ-ga Pakendiringlus inspireeriva taaskasutusteemalise seiklusraamatu „Ellen, Eik ja kilekoti mõistatus“, mis tutvustab lastele keskkonnahoidu, prügi sorteerimist ja nutikaid tarbimisharjumusi seikluste abil. Raamatu sihtrühmaks on 6-12-aastased lapsed, teksti kirjutas Kätlin Vainola ja illustratsioonid tegi Eili-Lepik Kannelmäe. Sellega sooviti muuta taaskasutus ja keskkonnahoid lastele mänguliseks ja arusaadavaks igapäevaelu osaks. Valmis ka interaktiivne digiraamat. Trükitud raamat kingiti kõikide Eesti lasteaedade vanematele rühmadele ning valmistati õpetajatele kasutamiseks ette tegevustund.
Ellen, Eik ja kilekotimõistatus tutvustusvideo ja digiversioon. Ida-Virumaalt alguse saanud MTÜ Pakendiringlus ja Meaningful Talksi koostööprojekt „Õppides läbi elu“ ühendas keelekümbluse ja keskkonnateemad, aidates lastel mängulises tegevusteatri vormis õppida eesti keelt ning mõista jäätmete sorteerimise, taaskasutuse ja keskkonnast hoolimise tähtsust. Programm aitas kaasa keskkonnasäästliku mõtteviisi arendamisele nii õpetajate kui ka lasteaialaste seas ja andis lastele julgust suhelda avatult ning enesekindlalt. Sellega sooviti aidata lastel praktiseerida mängulise tegevuse abil eesti keelt, laiendada nende sõnavara ja tulla toime igapäevastes olukordades. Projektis osales ligi 300 kooli- ja lasteaialast.

Samaaegselt toimuvad raudtee ehitustööd nii Tapa ja Tartu kui ka Tapa ja Narva vahel, kus teelõigud elektrifitseeritakse, rekonstrueeritakse ning õgvendadatakse. Nendes suuremahulistes töödes rakendatakse ringmajanduse põhimõtteid. Tapa-Tartu lõigul on pööranguid taaskasutatud 45%, liipreid 30%, killustiku 30%; kõrvalteedes on killustiku taaskasutus 75%. Tapa-Narva lõigul aga on pööranguid taaskasutatud 54%, rööpaid 65%, liipreid 65%. Nõnda toimetades kasutab ettevõte ressursse keskkonnasõbralikult ning saavutab ka märkimisväärset kokkuhoidu.

Digitaliseerimise tulemusena vähendas Eesti Metsameister OÜ paberi kasutust ligi poole võrra ning muutis andmete liikumise kiiremaks ja läbipaistvamaks. Hinnanguliselt säästetakse 30% töötundidest. Töötajate tagasisidest selgub, et uued süsteemid vähendasid korduvaid tegevusi ja suurendasid töörahulolu.

Juba teist aastat kogub Jolos OÜ iga korraldatud ürituse kohta jätkusuutlikkust hindavaid andmeid. Saadakse täpselt teada, kui palju toitu üritusele telliti, palju sellest ära söödi, palju ära visati, palju lihtsalt söömata jäi ja palju annetamisele läks. Andmete põhjal on ettevõte optimeerinud tellitava toidu koguseid, et vähendada toidu raiskamist ning säästa klientide raha. Toidu raiskamise vähendamisele aitab kaasa ka edukas koostöö Toidupanga ja Fudloopiga. Eelmisel aastal läks annetusteks 94% alles jäänud kõlblikust toidust.

Ragn-Sellsi Väätsa Treatment & Detox jäätmekäitluskeskus töötab täisvõimsusel ja muudab ohtlikud jäätmed ressursiks. Puhastatud pinnasest toodetakse taaskasutatavaid materjale – ehitus- ja täitematerjale, reoveemudast aga komposti, mida kasutatakse põllumajanduses ja karjääride rekultiveerimisel. Olemas on võimekus puhastada värvivett. Koaguleerimise teel eemaldatakse veest värviosakesed ning tulemuseks on nii puhas vesi, mida saab läbi prügila puhastussüsteemide ohutult loodusesse suunata.

ETS NORD hakkas tootmises kasutama tavalise lehtmetalli asemel suuri metallirulle – mothercoilse –, mis on toonud märgatava keskkonna- ja majandusliku kasu. Tulemuseks on väiksem materjalikadu ja toorainevajadus ning jäätme- ja transpordikulud, sujuvam töövoog ja efektiivsem toomine.

2025. aasta alguses pandi ettevõtte puhkeruumi “Eelnevalt armastatud asjade riiul” ehk taaskasutuspunkt, kuhu töötajad saavad tuua korralikke, kuid endale mittevajalikke esemeid teistele kasutamiseks. Nii vähendatakse jäätmete teket ja soodustatakse vastutustundlikku tarbimist.

2024. aasta lõpu seisuga müüdi Alexelas 14% kuumadest jookidest kordustopsist. Eesti kunstnike loodud kordustopside sari võeti klientide hulgas väga hästi vastu.

Esmakordselt toimus Lennuliiklusteeninduse AS-s täika, kus pöörasime tähelepanu riiete üleküllusele ja taaskasutuse võimalustele. Lisaks riietele leidsid uusi omanikke mänguasjad ja muudki esemed.

Elisa Eesti avas kõikides esindustes ringmajandust toetava Elisa FIX seadmete remondi- ja hooldusteenuse, et kõigil oleks võimalus kiirelt ja mugavalt pikendada oma seadmete eluiga, hoida kokku ressursse ja saada professionaalset tehnilist tuge.

Alustame kohe

Peateekaardi tugevus on konkreetsetes ja kiiresti elluviidavates meetmetes. Paljud neist ei vaja miljoneid ega miljardeid – vaja on teadlikkuse tõstmist, koolitust, andmete paremat kasutamist, bürokraatia vähendamist. Need nõuavad otsustamist, mitte aastatepikkust ettevalmistust. Paljud ettepanekud on arvukates uuringudes läbimõtestatud kuni väga konkreetsete lahendusettepanekuteni. Probleemiks on, et me ei suuda neid asju ka pika aja jooksul otsustada ja ellu viia ametkondade vaheliste vastuolude tõttu.

Peame parandama poliitikate koordinatsiooni, väljuma ministeeriumide silotornidest, kasutama paremini andmeid ja digilahendusi ning muutma kogu ühiskonda teadlikumaks. Kindlasti tuleb arvestada õiglase üleminekuga – majanduslikult haavatavatele gruppidele tuleb pakkuda asjakohast tuge.

Vajame ka korralikku kestliku majanduse meetmete kulu-tulu analüüsi, sest vastasel juhul jäämegi selle üle lõputult vaidlema. Eeltoodud tegevustega kaasnevad kulud, kuid samaaegselt on need investeeringud, mis lühemas või pikemas vaates hakkavad tooma tulu. Ühendkuningriigi viimane kliimapoliitika mõjuanalüüs näitas üsna optimistlikku pilti – süsinikuneutraalsele majandusele ülemineku kulu on 0,2% SKP-st aastas, mis jääb sisuliselt SKP prognoosi statistilise vea piiresse. Samal ajal loob märkimisväärse potentsiaali konkurentsi kasvatamiseks. Paneme parimad analüütikud kokku ja teeme selle analüüsi ära.

Rohetiigri peateekaart pole järjekordne dokument paljude seas, vaid kutse ja ettepanek tegutsemiseks. Loome ühised sihid ja asume tööle. Praegu keerutavad hammasrattad eri suundades ning kaotame aega, energiat, ressursse ja oma konkurentsieelise. Valikud on tehtud, tee kaardistatud. Nüüd on aeg need ellu viia.

Mida arvavad eesti inimesed keskkonna- ja roheteemadest?

Salga ja Rohetiigri uuringu kokkuvõte

Kaido Keerma

Tõnis Leht

Keskkonna- ja kliimateemade jaoks on viimased paar aastat olnud keerulised. Julgeolekumured, majandusraskused ning üha tugevnev poliitiline vastutuul on vajutanud kogu valdkonnale oma pitseri nii mujal maailmas kui ka Eestis, kuid see ei tähenda, et keskkonna- ja kliimaprobleemid oleksid vähem teravad või taanduksid iseenesest.

Salga uuringuga soovisime kaardistada ja kraadida Eesti inimeste hoiakuid keskkonna- ja roheküsimustes. Uuring valmis koostöös Rohetiigriga ja selle koostamisel kasutasime paljude eri valdkondade asjatundjate soovitusi. Uuring on sõltumatu ja erapooletu ning peegeldab meie tänaseid ühiskonna hoiakuid.

Startisime kevadel ja viisime uuringu läbi kahes faasis. Alustasime põhjalikest fookusgruppide vestlustest, et küsimustikku ette valmistada. Korraldasime neli sotsiaaldemograafiliselt erinevat gruppi osalejatega üle Eesti ning seejärel kolm kvantitatiivküsitluse lainet, mis andsid detailse ja põhjaliku andmestiku. Uuring katab laia temaatikat kliima- ja keskkonnahoiakutest energeetika, maa- ja metsakasutuse ja transpordini.

Kliimahoiakud

Läinudkevadine Eurobaromeetri kliima hoiakute uuring näitas, et Eesti on Euroopa Liidu kõige kliimaskeptilisem riik. Euroopa Liidus muretsevad Eesti inimesed kliimamuutuste pärast kõige vähem ning toetavad ka kõige vähem kliimaneutraalsuse eesmärki. Eurobaromeetri järgi oli Eestis kõige madalam nende inimeste osakaal, kes teavad, et inimtegevus põhjustab kliimamuutust. Meil arvab nii 61% inimestest, samas kui edetabeli tipus olevas Rootsis peab kliimamuutust inimtekkeliseks 96%.

Meie küsisime inimtekkelise kliimamuutuse kohta natuke teistmoodi. Veidi üle kolmandiku inimestest leiab, et kliimamuutused on peamiselt või täielikult inimtekkelised, üle 40% inimestest ütleb, et kliimamuutused on tingitud võrdselt looduslikest protsessidest ja inimtegevusest ja üle 20% vastajatest peab kliimamuutust eeskätt looduslikuks protsessiks või ei arva, et kliimamuutus üldse toimuks. Inimeste osakaal, kes ei näe tugevat seost inimtegevuse ja kliimamuutuste vahel, on Eestis märkimisväärselt suur.

Teadlikkus inimtekkelisest kliimamuutusest on näitaja, mis seostub tugevalt ühiskonna valmisolekuga toetada rohemuutusi. Nii meie uuring kui ka rahvusvahelised andmed näitavad, et inimesed, kes ei pea kliimamuutust inimtekkeliseks, ei tähtsusta üldiselt ka keskkonna- ja kliimaprobleeme ja ei pea oluliseks fossiilkütuste kasutamise vähendamist. Sarnaselt ülejäänud Euroopaga on ka meil kõige selgem arusaamine inimtekkelisest kliimamuutusest kõrgema haridustasemega ja nooremate inimeste seas.

Põhjuseid selleks on mitmeid, selgelt nähtav ja mõistetav on Ida-Euroopa riikide suurem kliimaskepsis. Keskkonnaalaste teadmiste ja arusaamade hoogsa arenemise ajal Läänes 1970-80ndatel olime meie veel raudse eesriide taga ja see paistab meie vanemate inimeste hoiakutes ka selgelt silma. Kindlasti ei ole see aga kogu lugu, sest me eristume üsna tugevalt ka näiteks Leedust. Oluline roll meie skeptiliste hoiakute kujundamisel on kogu meediaruumil ja tõenäoliselt ka taastuvenergia arenduste ümber lahvatanud vastasseisudel.

Väärib märkimist, et NATO 2024. a. hinnangu järgi (vt lk 27) on Venemaa üks aktiivsemaid kliima-alase desinfo levitajaid Euroopa (sotsiaal)meedias ja see tegevus on Ukraina sõjaga selgelt ägenenud. Venemaal on oma naftat ja gaasi märksa lihtsam müüa, kui see tundub möödapääsmatuna ning kui alternatiivid paistavad ebavajalikud, võimatud või neid lihtsalt pole. Venemaa peetav energiasõda Euroopa vastu eelnes suurele sissetungile Ukrainasse 2022. aastal; sellega kaasnenud energiahindade tõus on peamine faktor, mis on põhjustanud viimaste aastate inflatsiooni ja probleeme Euroopa majanduses, ning sellega kaasnevad mõjud toidavad süvenevat sõjaväsimust kogu Läänes.

Keskkond ja majandus

Väärtuste ja hoiakute kõrval mõjutab suhtumist keskkonnateemadesse olulisel määral ka majanduse olukord. Esitasime küsimuse, mida on maailmas pikka aega kasutatud.

Kõigist vastajatest pidas majanduskasvu ja töökohti olulisemaks 59% ja keskkonda 38%. Joonisel on toodud suhtumine majandusliku toimetuleku lõikes, kus palusime vastajatel hinnata oma toimetulekut 5-palli skaalal. Tulemus on üsna selge: paremini majanduslikult toime tulevad inimesed peavad keskkonnakaitset olulisemaks. Ka ülemaailmselt on teada, et vastused sellele küsimusele varieeruvad oluliselt koos majanduse seisuga ja viimased aastad ei ole olnud ei Eestis ega Euroopas hea aeg keskkonnateemadega tegelemiseks.

Tuleviku elektritootmine

Kõige põhjalikumalt käsitleb uuring energeetikaküsimusi, mis on olnud terava ühiskondliku debati teema ning sattunud üha enam poliitiliste vastasseisude keerisesse.

Enne kvantitatiivseid küsitluslaineid viisime erineva taustaga osalejatega läbi mitu fookusgrupi arutelu, et täpsustada esitatavaid küsimusi. Juba neis osalenud pidasid keskseks energeetikamureks julgeolekut. Inimestel on meeles 2022. aasta lõpu energiakriis ja toonased hinnahüpped, muret teevad välisühenduste katkemised ja võimalus, et imporditavad fossiilkütused võivad minna väga kalliks. Energiasõltumatus on inimeste jaoks hästi mõistetav kontseptsioon – Eesti peab vajadusel suutma ennast ise energiaga varustada. See arusaamine on kooskõlas meie energeetika reaalse seisuga, mille on värskelt kokku võtnud Eleringi varustuskindluse aruanne.

Eesti ja ka Euroopa kogemus näitab, et suuri energeetikainvesteeringuid ei ole naljalt võimalik teha ilma riigi toeta. Meie avalikes aruteludes ja meediaruumis püsib tugevalt esil arusaam, et maksumaksja toetusi vajab eriliselt taastuvenergia. Tunduvalt vähem räägitakse, et ilma riigi toetusskeemita ei valmi ka uued gaasijaamad ning turu vastu ei plaanita rajada ka tuumajaama.

Ühiskondlikku arutelufooni arvestades üllatab pisut, et selge enamus vastajatest toetab elektritootmisvõimsuste rajamisel maksumaksja panust. Küsimuse ette lisasime selgituseks, et uued tootmisvõimsused tugevdavad meie energiasõltumatust ning võivad langetada ka elektrihinda. Küsimus ei eristanud juhitavat tootmist ja taastuvenergiat.

Edasi uurisime, kuidas tuleks inimeste arvates tulevikus Eestis elektrit toota? Kõige suurema toetusega tootmisviis on päikeseenergia. Tõusnud on toetus maagaasile ja tuumajaamale. Eks mõlemad energialiigid on olnud esil, sest liigume gaasijaamade rajamise suunas ning ka tuumajaama eriplaneering tegi mõned sammukesed edasi. Tuleb märkida, et maagaasi kohta küsisime koos kohaliku biogaasiga, mis tõstab toetust sellele. Ilma kohalikku biogaasi lisamata on toetus maagaasile märgatavalt väiksem.

Selgelt üle poolte inimestest toetab endiselt ka tuulest elektri tootmist, kuid võrreldes aasta algusega on toetus tuuleenergiale märgatavalt langenud. Eestist on käinud üle intensiivne infraheli ärevuslaine ja kohalike valimiste eel tõmmati tuulepargid nii üleriigilise kampaania teemaks kui ka muudeti paljudes valdades väga teravaks kohaliku poliitika küsimuseks.

Üldine toetus taastuvenergiale on aga ühiskonnas endiselt suur. Väga tugev on toetus nooremate ja kõrgharitud inimeste seas, aga valdav ka vanemaealiste hulgas. Ka fookusgruppides ei joonistunud välja erinevate tootmisliikide vastuolu. Inimesed pooldavad mitmekesist energiamiksi, milles on nii taastuv- kui ka juhitavat energiat – Eesti ei peaks liigselt sõltuma välisühendustest.

Tuulepargid

Tuuleparkide teema on olnud viimase aasta jooksul ühiskonnas väga tuline. Vaatasime otsa argumentidele, mis räägivad inimeste silmis tuuleparkide rajamise kasuks?

Kõige veenvamalt mõjub inimestele julgeolekuargument, et tuuleparkide näol on tegemist kohaliku ja hajutatud tootmisega. Hajutatud tootmist on keerulisem raketi- või droonirünnakuga rivist välja lüüa ning see vähendab meie sõltuvust ebasõbralike riikide fossiilkütustest. Julgeolekuaspekt on tugev ka tuuleparkide võimalikes arendusalades elavate inimeste silmis.

Tuuleenergiast saadav soodsama elektri argument on viimase aasta jooksul oluliselt pihta saanud ning muutunud ideoloogiliseks ja polariseerituks. Soodsama elektri argumendi veenvus sõltub tugevalt nii vastajate erakonnaeelistustest, vanusest kui haridustasemest – noorte ja kõrgharitute seas on arusaam, et tuuleenergia on odav, palju laiemalt levinud kui vanemaealiste seas. Vastandlikel positsioonidel on selles küsimuses Reformierakonna ja sotside valijad ning EKRE toetajad. EKRE valijate arvamus on aasta jooksul kõige rohkem muutunud – veel eelmise aasta algul uskus ka väike enamus neist, et tuulepargid viivad elektri hinna alla. 2025. aasta alguses oli soodsama energia argument kogu elanikkonna seas kõige tugevama toetusega, kuid segadused ja kemplused mere- ja maismaaparkide toetusskeemide ümber on seda argumenti inimeste silmis märgatavalt nõrgendanud.

Üheks põhjuseks tuuleenergia toetuse vähenemise taga on laiem meedia- ja arutelufoon. Meedias domineerib valdavalt negatiivne ja kohati naeruvääristav suhtumine keskkonna- ja kliimateemadesse ning see on laienenud ka taastuvenergia käsitlustele.

Viimase aasta jooksul on aruteludest pea kadunud taastuvenergia arendamise majanduslik argument, ilmselt tegi tuulikusõda sel teemal sõna võtmise kõigi osapoolte jaoks toksiliseks. Gaasijaamad elektri hinda alla ei too, sest pääsevad turule ainult siis, kui odavat elektrit ehk piisavas koguses päikest ja tuult saadaval pole. TalTechi suvise analüüsi järgi on Eesti turul endiselt palju ruumi taastuvenergia arendamiseks, enne kui saavutatakse optimaalne hinna ja tootmismahu tasakaalupunkt. Kui lähtuda 2025. aasta tootmisest, on ruumi vähemalt kahekordistamiseks, et saada tarbijate jaoks paremad hinnad. Eelkõige tähendab see tuuleenergiat, kui võtta arvesse ka juba ehituses olevad päiksepargid. Ka Eesti Panga Baltimaade hinnaoptimumi mudeli järgi on taastuvenergia arendamiseks ruumi veel küllaga. Viimaste aastate akusalvestuse hindade kiire langus ja Eestis hoo üles saanud akuparkide rajamine suurendab taastuvenergia potentsiaali veelgi ning uusi tuuleparke ei plaani ilmselt enam keegi rajada ilma salvestuseta.

Mitte minu tagahoovis!

Kui üldine toetus taastuvenergia arendamisele on ühiskonnas kõrge, siis tuuleparkide rajamisel lähikonda tuleb mängu NIMBY ehk mitte-minu-tagahoovis efekt. NIMBY pole loomulikult ainult tuuleparkide teema, see avaldub ka taristu, riigikaitse ja suurte tööstusobjektide puhul. Kui küsida, kas oleksite nõus tuulepargi rajamisega oma kodu või suvituskoha lähedusse, siis on üle poole vastajatest selle vastu. Tuumajaama puhul on vastuseis natuke suurem. Oluline on märkida, et inimeste jaoks ei ole suurt vahet, kas energiarajatis tuleb neist 2 või 5 km kaugusele – oluline ruumiline leevendus tekib alles kaugemal, aga selliseid tuuleparkideks sobilikke piirkondi, kus ei oleks looduskaitselisi piiranguid ning lähimad elamud jääksid 8 km kaugusele, Eestis ei olegi.

Kui seostada suhtumine inimtekkelisse kliimamuutusesse ning valmisolek elada tuulepargi lähistel, siis vastab tulemus teooriale. Inimesed, kes teavad, et tänased kliimamuutused on valdavalt inimtekkelised, on üle kahe korra leplikumad tuuleparkide rajamise suhtes nende vahetusse naabrusse kui kliimaskeptikud.

Kas eelnevast tuleks järeldada, et kohalikud inimesed on tuuleparkide rajamisele enamuses vastu ning see panebki tuuleenergia arengule punkti?

Tegelikult on inimeste suhtumine tuuleparkide teemasse tunduvalt ratsionaalsem, kui võiks arvata suure tuulikusõja ja negatiivse meediapildi järgi. Paljudes omavalitsustes, kus on tuuleparkide arendused, väljendavad inimesed üsna pragmaatilist hoiakut. Kui arendatava tuulepargi lähistel elavatele inimestele pakutakse tuulepargi rajamisel soodsama hinnaga elektrit, on enamus inimestest tuulepargi rajamisega nõus. Planeeringute toppamise peamine põhjus pole kohalike inimeste ületamatu vastuseis, vaid teema politiseerimine omavalitsuste volikogudes (nüüd juba ka Riigikogu valimisi silmas pidades) ning otsuste tegemine kõige kõvemat kära tegevate gruppide järgi. Tulemuseks on ridamisi volikogude otsuseid, mis on tuuleparkide planeeringuid lõpetanud ja lõppjärgus planeeringute venitamine.

Andmed ületamatut vastuseisu tuuleparkidele tegelikult ei kinnita, sest inimesed on valmis tuuleparkidega leppima, kui tuulikute ruumiline mõju neile vääriliselt kompenseeritakse ning see soov on täiesti legitiimne ja mõistetav.

Loomulikult on väga oluline ka arendajate ja omavalitsuse poolne avatud ja aus suhtlemine kohalike elanikega, et ei tekiks kunstliku kaasamise ja kogukondade huvidest ülerullimise tunnet. Riigi jaoks on suur mõttekoht, kuidas julgustada ja toetada omavalitsuste juhte planeeringutega jätkama, sest riigi tänane lähenemine ei tööta. Meie viimase aasta jooksul kogutud andmed näitavad selgelt, et pea kõigis meie uuritud omavalitsustes (mille arv hakkab liginema 20-le) on enamus inimesi tuuleparkide rajamisega nõus, kui neile adekvaatset kompensatsiooni pakutakse – see info peaks vallajuhtideni jõudma.

Metsade kaitse ja majandamine

Fookusgruppide aruteludes oli üheks teemaks Eesti looduse ja keskkonna seisund. Üldiselt peeti Eesti looduse olukorda muu maailmaga võrreldes heaks, kuid kõige enam mainitud keskkonnamure oli osalejate jaoks metsa seisund ja metsa intensiivne majandamine. Eestlased peavad ennast endiselt metsarahvaks ja see teema läheb inimestele juba pikemat aega emotsionaalselt korda.

Metsa keskkonnaseisundi pärast muretsemise kõrval rõhutasid osalejad ka seda, et metsandus ja puidutööstus on Eesti majanduse jaoks oluline sektor ja tähtis tööandja just maapiirkondades. Mõistetakse ka metsanduse rolli ja potentsiaali majanduses ja loodetakse, et Eestis leitakse mõistlik tasakaalupunkt majandamise ja looduse hoidmise vahel.

Küsisime hinnangut Eesti metsade majandamise loodussäästlikkuse kohta. Natuke suurem osa ehk 48% arvab, et metsade majandamine ei ole piisavalt loodussäästlik, ja 42% arvates on majandamine säästlik.

Nooremad inimesed peavad metsade majandamist loodussäästlikumaks kui vanemaealised. Samuti peavad Tallinna ja nn kuldse ringi omavalitsuste elanikud metsade majandamist loodussäästlikumaks. Nii arvavad ka suurema sissetulekuga inimesed üldisemalt. Mõnevõrra rohkem on metsade majandamise pärast mures maapiirkondade elanikud.

Transport

Meie uuring katab ka transpordi ja liikumisviiside küsimusi. Taas sai kinnitust, et inimesed on valmis kasutama vähem isiklikku sõiduautot ning rohkem ühistransporti, kuid selleks peaks olema ühistranspordi liinivõrk ja graafik sobivamad. Maapiirkondades loodetakse ühistranspordile vähem ning maainimesed ei eeldagi, et mugavad ja tihedad ühistranspordiühendused kogu Eestit katavad.

Jäätmed ja taaskasutus

Positiivse noodina tuli uuringust välja laialdane toetus jäätmereformi tarbijate käitumist suunavale põhimõttele – inimesed, kes ei sorteeri oma prügi liigiti, hakkavad prügiveo eest maksma rohkem kui need, kes korralikult sorteerivad.

Ka meie fookusgruppides ütlesid mitmed osalised, et nad ei ole väga hoolikad sorteerijad, aga leiavad, et see põhimõte on õige ja nad on valmis ka oma käitumist muutma, kui neid kallima hinnaga nügitakse. Samas peeti väga oluliseks, et liigiti kogutud prügi ka tegelikult liigiti kasutusse võetakse, mitte lihtsalt ei põletata ühes hunnikus ära. Kui inimesed saavad aru mingi tegevuse või poliitika vahetust kasust ja mõttest, siis on nad valmis ka isiklikult rohkem tegema ja keskkonnahoidu enam panustama.

Isikliku keskkonnasõbraliku käitumise näitena toodi fookusgruppides kõige rohkem välja riiete ja muude koduste asjade ja seadmete parandamist ja korduvkasutamist. Enamik pidas ennast tubliks parandajaks ja taaskasutajaks. Põhiline murekoht on elektroonikaseadmete vähene vastupidavus ning remontimise liiga kõrge hind või keerukus, mis sunnib parandamise asemel ostma uusi tooteid. Arvati, et tootjatele tuleks panna kohustus valmistada vastupidavamaid tooteid.

Kuidas rohemuutusi selgitada?

Rohetiigri 2040. aasta tasakaalus majanduse eesmärkideni jõudmiseks peame mõistma Eesti ühiskonna tänaseid muresid ja kõhkluseid, mis seonduvad keskkonna- ja kliimateemadega ning Euroopa Liidu rolliga. Visiooni saab realiseerida ainult siis, kui Eesti inimesed eesmärke toetavad ning peavad seda mõistlikuks arengusuunaks. Roheteemad on viimasel paaril aastal muutunud üha enam poliitiliste ja ideoloogiliste vastasseisude objektiks ning neutraalne ja argumenteeritud arutelu kipub jääma sildistavate hüüatuste varju. Rohemuutuste selgitamine inimestele mõistetaval moel on olulisem kui varem.

Lõpetuseks paneme oma uuringu, rahvusvaheliste uuringute ja kogemuste pinnalt kirja mõned soovitused, kuidas rohemuutusi ühiskonnale ja inimestele tõhusamalt selgitada. Me ei soovita olukorda ilustada või muudatuste taga olevaid motiive maha vaikida. Vastupidi, välja tuleb tuua muutuste sisuline eesmärk ning mõju inimestele ja Eesti ühiskonnale.

Vähem eurobürokraatlikke põhjendusi. Ainuke rohepoliitika põhjendus ei tohiks olla, et see on Euroopa Liidus kokku lepitud! Eestlased soovivad ise kriitiliselt mõelda ja EL suunised ei ole piisav argument. Pahatihti töötab see hoopis soovitule vastupidiselt. Paraku on rohereformide selgitamine Eestis olnud sageli kantseliitlikus eurokeeles ning põhjendused piirduvad tõdemusega, et see on juba ammu kusagil kaugel EL koridorides otsustatud (ja mis siis, et meie osalusel!). Loomulikult tuleb otsuste Euroopa mõõde selgelt välja tuua, kuid avada tuleb ka muudatuste tegelik eesmärk, sisu ja mõju.

Vähem moraliseerimist ja maailmalõppu kuulutamist. Kliimamuutuste katastroofistsenaariumitega hirmutamine toimib psühholoogilise lukustajana, muudab inimesed jõuetuks ja kipub lootuse ära võtma. Inimestele tuleb jätta lootus ja näidata tegelikke toimivaid lahendusi, mida saab rakendada ühiskonna tasandil ning mida saavad teha inimesed ise. Muutuste vajalikkuse selgitamine ei peaks toimuma ka kõrgest moraalikantslist ja isikliku süütunde kuhjamise kaudu.

Riigi areng ja konkurentsivõime. Eesti inimesed hoolivad oma riigist ja kui saadakse aru, et mingi muudatus on loogiline ning meie arengule ja majandusele kasulik, siis tullakse sellega ka kaasa. Muudatused, mis toetavad majanduse arengut, toetavad ka meie võimet tugevdada Eesti julgeolekut ning mure julgeoleku pärast on inimeste jaoks väga kõrgel kohal.

Vahetu majanduslik kasu inimesele ja kohalikele piirkondadele. Vahetu kasu inimeste enda rahakotile on kõige tõhusam individuaalne argument. Olulised ruumilised ja elukeskkonda muutvad mõjud tuleb elanikele vääriliselt kompenseerida. Päris kohapealse kogukonna (mitte valla taseme) vajaduste kuulda võtmine ja elu edendamine toimib.

Otsene positiivne mõju inimeste elukeskkonnale. Inimesed hoolivad looduskeskkonnast enda ümber. Kui rohemuudatused aitavad kaasa elukeskkonna parandamisele meie ümber, siis leiavad muudatused ka toetust. Inimestele läheb Eesti looduse seisund ja neid ümbritsev elukeskkond päriselt korda, seda kinnitab ka meie uuring.

"Hakkab looma" – millises Eestis tahame elada aastal 2050?

Ede Schank Tamkivi

Noorte Vabamu tootejuht

2025. aastal Eestis õhinapõhiselt läbi viidud esimestel unistamistalgutel korjati kokku ligi 13 500 unistust. Inimeste unistuses on Eesti aastal 2050 roheline, turvaline ja tark riik.

Juba 2024. aasta suvel tuli Rohetiigri juhi Eva Truuverki kutsel kokku grupp aktiivseid inimesi, kes hakkasid nuputama, kuidas panna järjest kriisidega silmitsi seisvaid eestlasi üheskoos unistama positiivsest tulevikust. Ettevõtmine sai nime "Hakkab looma" ning selle tuumikusse kuulus kuus inimest: lisaks Evale ka turundus- ja kommunikatsioonieksperdid Katri Gailit, Birgit Kermes ja Tiivi Püvi, projektijuht Kirsike Kukk-Viiol ja haridusinnovaator Ede Schank Tamkivi.

Kuuiku eesmärgiks oli pidevate negatiivsete uudiste valguses võtta maha hirmu tuleviku ees; näidata, et unistamine ei ole lihtsalt fantaasia, vaid reaalne võimalus muuta maailma paremaks; tuua inimesed kokku, et jagada lootust, loovust ja panna meid kõiki ühiselt uskuma, et parimad ajad on ikka ees; ning luua ühiselt positiivne ja tulevikku vaatav Eesti lugu.

Ettevalmistustööd

Jaanuarist märtsini lihvisid Ede ja Tuleviku Uuringute Instituudi teadur Johanna Vallistu mitmes läbimängus unistamise formaati võimalikult lihtsaks. Kuna eraldi eesmärk oli unistamisse kaasata just noori – kelle päralt ongi ju tulevik! –, loodi õpilaste kaasamiseks igale kooliastmele eakohane unistuste sisestamise vorm. Kõiki unistusi sai kirja panna Eestis loodud Citizen OS kodanike kaasamise veebiplatvormil.

Et ühised unistamised sujuksid ladusamalt, koolitati välja kümneid vabatahtlikke unistamisjuhte, kelle vedamisel unistamisi üle Eesti hiljem läbi viidi. Eraldi loodi videojuhendid ka õpetajatele, et nad oskaks oma klassides panna õpilasi mõtlema end aastasse 2050.

"Hakkab looma" tegevuste avaüritus toimus 20. märtsil Harjumaal Loo koolis, millele järgnes kümne päeva pärast ühine unistamine Rakvere riigigümnaasiumis. 20. aprillil toimus juba üleriigiline unistamine koolides, milles lõi kaasa ligi 120 õppeasutust ehk pea iga neljas Eesti kool. Eriti aktiivsed olidki just Tallinnast kaugemal asuvad koolid, eriti Pärnu-, Tartu- ja Lääne-Virumaal.

3. mail, millest on tänu "Teeme ära" koristuskampaaniale saanud traditsiooniline üleriigiline talgupäev, toimus unistamine üle Eesti asuvates unistuspesades, millest paljud asusid kohalikes raamatukogudes. "Hakkab looma" staap – nagu kogu ettevalmistusperioodi jooksul – asus Tallinna südalinnas Vabamus, kus samal päeval tehti sinna kogunenud vabatahtlikega ka mitu ühist unistamist. Samuti said soovijad unistada omaette ning ka need unistused eraldi kirja panna.

Unistusi sai Citizen OSi keskkonda kirja panna kuni 20. augustini, mil kogunenud andmeid asusid tehisarutööriistade abil analüüsima Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.

Tulemused

Kokku osales "Hakkab looma" kampaanias nelja kuu jooksul 6226 unistajat, kelle unistustest kokku joonistus ilus pilt Tuleviku-Eestist, kus on puhas loodus oma metsade, järvede ja soodega, linnad on kõrgtehnoloogilised ja tänu uutele transpordiviisidele vaiksed; sõjad ja kuritegevus on jäänud möödanikku, Venemaa on oma rahvusvahelise hirmutaja rolli kaotanud. Meditsiin on kõrgtehnoloogiline ja tasuta. Haridus kui parema tuleviku võti on tihedalt seotud tehnoloogiaga; tehisaru on seejuures meile ikka abiks, mitte vaenlaseks.

Talgupäeval ja ülejäänud suve jooksul unistas gruppides ja omaette kokku pea 1700 inimest vanuses 3-89 kõikides Eesti maakondades ja ka hajalas (st väljaspool Eestit elavad eestimaalased). Nagu ikka õhinapõhiste ettevõtmiste puhul, kipuvad naised neis olema oluliselt aktiivsemad: neid oli unistamas üle kahe korra rohkem kui mehi. Statistiliselt on keskmine Eesti unistaja seega 38-aastane naine Tallinnast või Harjumaalt.

Mõned väljavõtted gruppide unistustest:

Omaette unistajate nägemustes domineerivad samuti tasakaalus elukeskkonna ja kõiki inimgruppe kaasavama ühiskonna unistused:

Lisaks kirjalikult sisestatud unistustele laekus "Hakkab looma" korraldajatele ka 253 joonistust lasteaialastelt, kes nägid tulevikus Eestis loodust, inimesi, loomi, tulevikumasinaid ja -maju.

Kooliõpilaste unistused

Kuna üle 70% kõigist unistajatest olid koolilapsed, siis väärivad nende unistused eraldi sissevaadet, sest noorte unistused on paljuski seotud sellega, mis nende elus igapäevaselt toimub või millest nad rohkem puudust tunnevad. Ning peamiselt tuleb tuhandete noorte unistustest välja see, et Eesti noored väärtustavad kõrgelt head haridust, kuid paraku tunnevad, et praegusel kujul ei suuda koolid neile seda pakkuda.

Oma 11. klassi uurimistöös "Hakkab looma" tulemusi analüüsiv Tallinna Reaalkooli õpilane Heli Valgeväli toob õpilaste haridusteemalistes unistuses eraldi välja järgmised viis kategooriat.

Küsitluse vastused jagunevad: sotsiaal-emotsionaalne heaolu (31,1%), õppimise sisu (24,3%), haridussüsteemi korraldus (23,3%), vastumeelsus kooli suhtes (11,2%) ning õpetajatega seotud unistused (10,1%). Töös on välja toodud kategooriate jagunemine ja protsendiline koodide jagunemine:

Kui soovid noorte unistamisest kokkuvõttest rohkem lugeda, siis siin on kogu uurimistöö „Eesti noorte ettekujutus haridussüsteemist aastal 2050 „Hakkab looma" unistamistalgutele saadetud visioonide põhjal".

Millest noored peale kooli veel unistavad?

Parema ja hoolivama hariduskorralduse kõrval unistavad lapsed siiski ka täiskasvanutega sarnastel teemadel: loodusest, loomadest ja inimesi aitavast tulevikutehnoloogiast.

1.-4. klassi õpilasi osales 233 grupis 1896. 7-11-aastased lapsed unistasid suuremates gruppides (keskmiselt kaheksa kaupa), seega oli koos unistamas võrdselt nii poisse kui tüdrukuid:

5.-9. klassi õpilasi osales 404 grupis 1809 (keskmiselt grupis 5 last):

10.-12. klassi õpilasi osales 111 grupis 573 (keskmiselt grupis 5 noort):

Hakkame kohe pihta!

"Hakkab looma" tulemusi analüüsides võivad skeptikud küsida, et mida selle teadmisega nüüd siis peale hakata, et me tahame puhtamat, sallivamat ja targemat Eestit. Tegemist ei ole ju ametliku dokumendiga, mille alusel keegi bürokratt hakkab järjest rahva unistusi ellu viima.

Loodame, et koostöös Eesti Tuleviku Uuringute Instituudiga õnnestub unistamine ja tulevikule mõtlemine muuta iga-aastaseks traditsiooniks. Loome ise koos Eesti tulevikku.

Rohetiigri kogukond kasvab ja areneb: viis aastat ühist teekonda

Küsis

Helin Vaher

Agenda PR

Erkki Vedder

Esindusorganisatsiooni koordinaator

Emily Sepp

Kogukonna koordinaator

Kui Rohetiiger 2020. aastal asutati, ei teadnud keegi täpselt, kuhu teekond viib. Viis aastat hiljem ühendab Rohetiigri kogukond ehk esindusorganisatsioon 89 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni ning toetab neid, kes jätkusuutlikkuse teemaga iga päev tegelevad. Teekonnale vaatavad tagasi esindusorganisatsiooni koordinaator Erkki Vedder ja kogukonna koordinaator Emily Sepp.

Esindusorganisatsiooni loomine langes ajale, mil ühiskonna ootus rohemuutuste järele oli kõrge. Rohetiiger oli nagu surfar, kes tabas laine õigel hetkel.

Esindusorganisatsiooni avaüritus peeti koroonaaja tipus 2021. aasta jaanuaris, oludele vastavalt üle veebi telesaate formaadis. „Rohetiigri asutajaliikmeteks oli 25 tugevat Eesti ettevõtet. Kõik olid oma kodudes ja jälgisid ülekannet, kus uuele organisatsioonile soovis jõudu ka president Kersti Kaljulaid. Fotografiska saatis kõigile toidukorvi ja kuigi inimesed olid ekraanide taga, tundus, nagu oleksime kõik koos. Tagantjärele huvitav meenutada – esindusorganisatsiooni algusel oli väga tugev ajastu pitser," meenutab Erkki.

Kuigi ühiskonna roheinnukus on vahepeal vähenenud – Venemaa sissetung Ukrainasse ja majanduslangus on tõstnud ühiskonna fookusesse turvatunde ja toimetuleku –, on Rohetiigri kogukond stabiilselt kasvanud ja täna on liikmeid napilt alla saja.

Tegijad, kes päriselt teevad

Küsimusele, kuidas liikmeskonda iseloomustada, vastab Erkki: tegijad. „See kehtib kahes tähenduses – tegija ehk äge tüüp, aga ka selles mõttes, et meie liikmed on need, kes asju päriselt ära teevad."

Ta toob välja huvitava kontrasti: meedias käsitletakse jätkusuutlikkust sageli ideoloogilise ja polariseeriva teemana. „Kuid Rohetiigri liikmetega suheldes on pilt hoopis teine. Väga selgelt tajutakse, et jätkusuutlikkus on ärilises mõttes kohanemise ja ellujäämise küsimus, millega on vaja konkurentsis püsimiseks igal juhul tegeleda. Vaade rohepöördele on konstruktiivselt positiivne."

Ootused lähevad spetsiifilisemaks

Oluline on mõista, et Rohetiiger ei ole kujunenud tavapäraseks lobby-organisatsiooniks. „Me ei kujunda seisukohti eelnõude kohta," selgitab Erkki. „Pigem toetame ettevõtete arengut nende teekonnal suurema keskkonnasõbralikkuse suunas."

Aastate jooksul on liikmete ootused ja teadlikkus muutunud. „Kunagi taheti kliimasoojenemisest, selle põhjustest ja laiemalt roheteemadest aru saada," meenutab Emily. „Nüüd öeldakse, et tahetakse teadmisi konkreetsetest valdkondadest. Ootused lähevad järjest spetsiifilisemaks."

Ka liikmete areng on olnud märkimisväärne. „Arvestades, kui palju segadust kestlikkuse osas ühiskonnas jätkuvalt esineb, on muljetavaldav, kui palju ettevõtteid on olulisemad sammud läbi mõelnud ja teavad täpselt, mida oma keskkonnajalajälje vähendamiseks teha. Tore on näha, et mõned liikmed on kestlikkuses leidnud oma konkurentsieelise ja muutunud oma valdkonnas eestvedajateks," lisab Erkki.

Õlatunne ja kogukonnavaim

Erkki sõnul on Rohetiigri tuumaks kogukond, kes kannab ühtseid väärtusi. Oluliseks peab ta ka õlatunnet – teadmist, et sa pole üksi. „Rohetiigris näed, et teisedki maadlevad sarnaste probleemidega, ja saad kolleegidelt jõudu."

Seetõttu on ettevõtete külastused liikmete seas väga populaarsed. „Kohad on alati täis ja oodatakse, millal mõne ettevõtte juurde külla saaks minna," räägib Emily. Liikmed on üksteist leidnud ja koostööprojekte algatanud. Külastustel tekib liikmetel sageli soov ise teisi külla kutsuda – nii levib hea praktika edasi.

Vastutuules, aga koos

Kui algusaastatel läks kõik suhteliselt sujuvalt – „isegi imelikult positiivselt ja kergelt," nagu Erkki ütleb –, siis praegu on kestlikkuse teema suurema surve all. Majanduslik ebakindlus ja muutunud julgeolekuolukord on toonud uusi väljakutseid.

„Aknast välja vaadates – pime lumeta talv kirjeldab päris hästi praegust hetke," nendib Erkki. „Rohetiigri alguses oli pärituul, praegu on kindlasti keerulisem."

Vaatamata vastutuulele pole ühegi liikme käest kuuldud sõnumit, et roheteema poleks enam asjakohane. „See on olnud signaal, et tuleb edasi teha," ütleb Emily.

Ka hiljutisel külastusel ühe suure Eesti ettevõtte juurde kinnitas selle juht, et jätkusuutlikkus on neile äristrateegiliselt oluline ja erinevad trendid ei muuda nende suunda.

Mida teeksime teisiti?

Küsimusele, mida Erkki ja Emily teeksid tagantjärele teisiti, nenditakse, et laias laastus ei teekski. „Suuri väljakutseid pole olnud, esindusorganisatsiooni areng on olnud sujuv," arvab Erkki. Üks asi siiski: ta tunneb, et võiks rohkem liikmetega otse suhelda. „Võiksime rohkem helistada, küsida, kuidas läheb."

Meeskond on õppinud liikmete valukohti ette nägema. Näiteks tajuti, et kestlikkusjuhtidel on raske töö – mõnikord tunnevad nad end organisatsioonis üksi ja suure vastutuskoormaga. Pinget lisab ka üldine negatiivne foon ühiskonnas. „Siit tekkis idee teha eraldi koolitus kestlikkusjuhtide vaimse tervise toetamiseks," räägib Emily.

Järgmine peatükk

Järgmisel poolaastal uuendatakse Rohetiigri strateegiat ning sellesse kaasatakse ka liikmed. Esindusorganisatsiooni tegevuste tuum jääb tõenäoliselt samaks – kogukonna tunne, külastused, asjakohased sündmused ja koolitused.

Kuid nüüd, kui Rohetiigri roll nihkub tasakaalus majanduse kontseptsiooni väljatöötamiselt selle rakendamise toetamisele, võivad ka rõhuasetused muutuda. Meeskond näeb potentsiaali ettevõtete juhtide tugevamas kaasamises.

Milline näeks välja ideaalne Rohetiigri esindusorganisatsioon 2030. aastal? Erkki usub, et peamine mõju jääb toimuma taustal, mida pole alati kerge märgata. „Arvan, et meie suurim mõju sünnib koolitustel osalejate peades – kuuldes mõnd konkreetset näidet teise ettevõtte ägedast rohetegevusest – või keskkonnajuhtide omavahelistes vestlustes. Seda on raske mõõta, aga selline ahaa-momentide ja inimestevaheliste kontaktide mõju on suur."

Rohkem kui töö

Nii Erkki kui ka Emily peavad Rohetiigrit oma karjääri olulisimaks peatükiks.

„Ma vaatan sellele ajale tagasi ja mõtlen – jumal tänatud, et siia sattusin," ütleb Emily. „See on mind väga palju arendanud ja muutnud."

Ta toob välja, kui eriline on töötada koos nii erinevate taustaga inimestega – Rohetiigri tiimis on esindatud poliitika kõrgtaseme kogemus, energeetika tippteadmised, suurte üleilmsete algatuste ja muutuste juhtimise kogemus. „Igapäevaselt koos olles unustad vahepeal ära, kui ägedate inimestega tegelikult töötad."

Kui peaks Rohetiigri senise teekonna kokku võtma ühe lausega? Erkki naeratab: „Raske on seda sõnades väljendada... see on lihtsalt olnud väga äge teekond."

Rohetiigri esindusorganisatsioon loodi 2021. aasta jaanuaris. Praegu ühendab see 95 Eesti ettevõtet, kes astuvad samme jätkusuutlikuma majanduse suunas.

Vaata videot: Green Dice'il külas

parimad praktikad

Tallinna Sadam Lasita Aken Luminor Pank TalTech ETS Nord Telia Scanfil Forus DPD Eesti EANS TLÜ Tallinna Vesi Lidl Eesti Tallinna Lennujaam

Alates 2025. aastast jõuab Tallinna Vanasadamas peatuvatelt TUI Cruises laevadelt abivajajateni sadu kilosid päästetud toitu. Uus algatus kruiisioperaatori, Tallinna Sadama ja Eesti Toidupanga vahel aitab võidelda toidu raiskamisega ning toetada kohalikke abivajajaid. Eelmisel aastal annetas TUI Cruises laev Mein Schiff 7 nelja külastuse jooksul kokku üle 200 kg toitu.

Lasita Aken AS võttis 2025. aastal kasutusele uue robotiseeritud värviliini, mille tööprotsess on regiooni kiiremaid. See tagab, et ühes ajaühikus suudetakse viimistleda veebaasil värvidega rohkem tooteid ning seda varasemaga võrreldes kordades väiksema energiakuluga. Kuivatuskambris on tavapärase kõrge temperatuuriga naturaalse kuivamise asemel infrapunalambid ja -peeglid, mis peegeldavad kiirguse efektiivselt iga toote nurgataguseni, tagades kiire protsessi juures pikaajalise kestva kvaliteedi. Need uuendused on viinud tootmises mõjuala 1 ja 2 jalajälje kahe aastaga 900 tonnilt Co2-lt 30 tonnile CO2-ni. 2025. aastal uuendati toodete EPD-id (keskkonnadeklaratsioone).

Luminor Pank lõi sektoripõhise üleminekukava, mis ühendab endas regulatiivsed ootused praktiliste tööriistadega ja aitab ettevõtte sisemisi meeskondi kui ka kliente muutustega toime tulla. Näiteks lõime sellel aastal spetsiifilised üleminekuplaanide juhised tööstussektoritele, mis on kohakuti kõrge kliima ja keskkonnariskiga.

Vaata videot: Luminor Climate Fresk mäng

Septembris 2025 käivitus algatus „Rohelised teemakuud ehk mida igaüks saab kohe täna planeedi heaks teha“. Seda võib nimetada ka roheliseks õppeaastaks: septembrist maini on igal kuul fookuses üks jätkusuutlikkuse teema, mis täidetakse artiklite ja info, üleskutsete ja ürituste ning meelelahutuslike võistlustega, et tõsta teadlikkust ning nügida ja meelitada ülikooliperet oma igapäevaelus jätkusuutlikumalt käituma. https://taltech.ee/rohepoore/kliimanutikas-ulikool/rohelised-teemakuud

Tallinna Tehnikaülikoos koostasime Roheampsude bingo, kus on 35 väljakutset. Kutsuti kõiki liituma ja oma roheampsudest postitama Facebooki grupis Roheampsud. https://www.facebook.com/groups/roheampsud

2025. aasta jooksul töötas ETS NORD välja kalkulaatori, mis arvutab automaatselt iga veebipoe toote või kogu projekti CO₂ jalajälje. Lisaks tuuakse toote jalajälg välja hinnapakkumisel ja tellimuslehel, muutes kliendiotsused teadlikumaks ja läbipaistvamaks ETS NORD avas keskuse tuleviku ventilatsioonilahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks. Keskuses saab arendada energiatõhusamaid, vaiksemaid ja keskkonnasäästlikumaid ventilatsioonisüsteeme, testida uusi materjale ja tootetehnoloogiaid. Kõik see tugevdab ja kiirendab tootearendusprotsessi. Nii teevad teadus ja tootmine senisest tihedamat koostööd. Selle sammuga kindlustab ettevõte oma positsiooni innovatsiooni ja kestliku tootearenduse liidrina Põhjamaades.

2024. aasta lõpus avas Telia Viru Keskuses uue ja moodsa esinduse, kus hoitakse fookuses keskkonnahoidu ja kestlikkust. Nii seal kui ka teistes esindustes ja e-poes müüakse laia valikut uuskasutatud seadmeid, mis on läbinud põhjaliku tehnilise kontrolli ja puhastuse ning millele kehtiv ka garantii. Uutega võrreldes tunduvalt soodsama hinnaga uuskasutatud seadmetele pakub Telia kliendi soovi korral ka tavapärasest soodsamatel tingimustel järelmaksu, et ka niimoodi toetada uuele ringile minevate seadmete levikut. Viimase paari aastaga kasvas uuskasutatud seadmete müük Telias ligi viis korda.

Scanfil OÜ asendas elektroonikatootmises väga ohtliku protsessikemikaali vähemohtlikuma vastu, viies varasema manuaalse puhastamisprotsessi suletud keskkonda. Selleks soetati tööstuslik PCB lakiraamide pesumasin. Muudatus vähendas oluliselt nii töö- kui ka keskkonnariske; aastas välditakse nüüd u 400 kg reprotoksilise lahusti emissioone ja jäätmete teket. Scanfil OÜ vähendab aktiivselt oma tootmistegevusest tulenevaid kemikaaliriske ning on liitunud kemikaaliohutuse projektiga LIFE FitForREACH-2. Ka mainitud pesumasina soetamist rahastasid Euroopa Komisjoni LIFE programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Forus kasutab igapäevaselt täiselektrilisi sõidukeid Tallinna lennujaama teenindamisel ning üha enam ka Tallinna linnaosade patrullteenuses. Elektrisõidukite kasutamisega näitab eeskuju ka Forus Takso, kelle autopargis kasvab pidevalt elektrisõidukite osakaal. Praegu moodustavad Foruse taksopargist ligikaudu 90 protsenti hübriidsõidukid. Forus mõõdab regulaarselt oma tegevuste jalajälge ning jälgib mõju keskkonnale. Üleminek elektrisõidukitele vähendab ühe takso süsinikuheidet ligi poole võrra ehk umbes 4,6 tonni aastas. See kogus on võrreldav ligikaudu 20 Tallinn–London lennureisi või umbes 200 puu istutamisega saavutatud mõjuga. Elektrisõidukitele plaanib Forus üle minna esmajärjekorras linnades. Selleks tuleb rajada ettevõtte oma laadimisjaam, sest avalike laadimisjaamade kasutamine oleks liiga kulukas. Piisava laadimisvõimekuse tagamine ongi praegu suurimaks väljakutseks.

DPD Eesti paigaldas 2025. aasta alguses Baltikumis ainulaadse robottehnoloogial põhineva sorteerimislahenduse, mis aitab tõhusalt hallata pakiautomaatide saadetiste kasvavat mahtu. See on ligi kolm korda soodsam ja kuni kümme korda ruumisäästlikum kui traditsioonilised samade näitajatega sorteerimisliinid, võimaldades samas kuni kolmandiku võrra efektiivsemat ja kolm korda täpsemat sorteerimist.

EANSi aastat iseloomustas terviklik lähenemine kestlikkusele. Korraldati näiteks ettevõtte-ülene seminar ja ringmajanduse teemaline loeng-töötuba ning uuendati oma eetikakoodeksit, mis on vastutustundliku käitumise põhimõtete kokkulepe Lennuliiklusteeninduse AS töötajad osalesid looduskoolis, ehitasid loomadele aedikuid, lõid käed külge rabatalgutel, sorteerisid raamatuid ja aitasid hätta sattunud inimesi heategevusorganisatsiooni Aarete Laegas vahendusel.

Loe lähemalt (PDF)

Tallinna Ülikoolis alanud viieaastane projekt Sustainable Futures ERA Chair - SustainERA ühendab kõrgetasemelise teadustöö uuenduslike lahendustega, et rahvusvaheliselt edendada kestlikke mõtteviise ja praktikaid. SustainERA Avatud labor soodustab koostööd ülikooli erinevate instituutide ning era- ja avaliku sektori partneritega. See toetab teaduspõhiseid sekkumisi ja poliitikakujundamist kestlikkuse valdkonnas.

Põhja-Tallinnas alanud ehitustööde käigus rajab Tallinna Vesi Lahepea tänava piirkonda mereäärse settetiigi, et tulla paremini toime üleujutustega ja hoida Läänemeri puhtamana. Esimese sellise settetiigi väljavoolule projekteeritud spetsiaalsed klapid kaitsevad tiiki ja piirkonna sademeveesüsteemi juhul, kui meretase peaks tõusma. Samuti aitab see lahendus lühiajaliselt koguda suurt kogust sademevett, puhastades seda enne merre suunamist suurematest ühenditest.

Lidl Eesti AS vähendab jätkuvalt toiduraiskamist: Toidupanga abiga poodides ning Fudloopi abiga kontoris, kust igal reedel antakse ära kõik nädalast ülejäänud puuviljad ja kohvipiim.

2025 alustati koostööd Mustamäe Riigigümnaasiumiga, kus peetud loengutel tutvustati Planetary Health Diet põhimõtteid toitumisest, liikumisest, keskkonnahoiust ja ka õiglasest kaubandusest.

Pikaajaline koostöö käib Tallinna Loomaaiaga, et tuua tähelepanu liigirikkuse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud teemadele. Selleks korraldatakse õpilastele töötube ning laiemale avalikkusele loengusarju nagu “Elurikkus on elu küsimus” ja “Läänemere loengusari”.

Lidl Eesti AS töötajad osalesid 2025. aasta septembris talgutel Mäemõisa talus, kus istutati põllumajandusmaastikele hekke, et tõsta nende elurikkust ja mulla kvaliteeti.

2025. aasta septembris osales Lidl Eesti AS Maailmakoristuspäeva väikeelektroonika jäätmete kogumise aktsioonis. Kõikidesse Lidli poodidesse pandi väikeelektroonikajäätmete kogumiskastid ning Linnamäe poodi kavandati väikeelektroonika kogumisvõimalus otse poe sorteerimisseina.

Tallinna Lennujaam saavutas 2025. aastal Airport Carbon Accreditation (ACA) programm sõltumatu auditi kinnitatudi 3+ taseme ehk süsinikuneutraalsuse. Võrreldes baas­aastaga 2018 on Tallinna Lennujaam vähendanud oma otseseid ja energiatarbimisest tulenevaid heiteid 96%.

Rohetiigri 5 aastat arvudes:

Koolitused 117 liikmekoolitust

Ettevõtete külastused 20 kohapealset visiiti

Infokoosolekud 43 kohtumist liikmetega

Projektid ~70 ellu viidud projekti

Sotsiaalmeedia 765 FB postitust · 200 IG postitust · 112 uudiskirja

Tiim 29 inimest on tiimitöös osalenud

Uudiskirjad 64 uudiskirja 5 aasta jooksul

Teekaardid ~300 inimest ja ~300 organisatsiooni panustanud

Väikseim rohetiiger GreenDice — 3 töötajat

Enim töötajaid Tartu Ülikooli Kliinikum - 5660 töötajat

Suurim käive Bolt

Liikmed valdkonniti:

Tagasiside Rohetiigri liikmetelt:

Rohetiigri rahvusvaheline teekond – Eesti kogemus maailmas

Helen Aavisto

Rohetiigri rahvusvaheliste suhete juht

Rohetiigri rahvusvaheline teekond on kasvanud orgaaniliselt koos organisatsiooni sisulise arenguga. Alates 2020. aastast, mil kestlikkuse ja ESG teemad tõusid nii Eestis kui ka Euroopas uude fookusesse, keskendus Rohetiiger sellele, et mõtestada majanduse ja looduse tasakaalu ning luua praktilised tööriistad selle saavutamiseks. Just neil aastatel sündisid Rohetiigri Akadeemia ja esimesed teekaardid – ettevõtjate eestvedamisel loodud ühised kokkulepped, mis aitasid viia kestlikud eesmärgid strateegiatest igapäevastesse otsustesse.

Kui Rohetiigri lähenemine leidis Eestis üha enam kõlapinda, hakkas huvi selle vastu kasvama ka väljaspool riigipiire. Juba 2021. aastal jõudis Rohetiiger rahvusvahelistesse aruteludesse, sealhulgas Glasgow's toimunud COP26 kliimakonverentsile, kus kinnistus arusaam, et paljud riigid otsivad praktilisi viise, kuidas liikuda ambitsioonikatelt kliimaeesmärkidelt tegelike muutusteni. Rohetiigri sektoripõhised teekaardid ja koostööl põhinev mudel paistsid silma kui toimiv ja ülekantav lähenemine.

Aastatel 2022–2023 süvenes Rohetiigri rahvusvaheline dialoog ning koostöö Eesti avaliku sektoriga muutus järjest süsteemsemaks. Koos välisministeeriumi, kliimaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Keskkonnainvesteeringute Keskusega toetas Rohetiigri tegevuste nähtavust ja kõlapinda ka rahvusvahelisel tasandil.

Samal ajal rikastas Rohetiigri sisulist mõttevahetust 2023. aastal Arvamusfestivali programmis osalenud maailmakuulus evolutsioonibioloog Elisabet Sahtouris, kelle käsitlus koostööl põhinevatest süsteemidest ja tulevikku suunatud mõtteviisist haakus sügavalt Rohetiigri väärtustega.

2024. aasta kujunes rahvusvaheliste visiitide ja uute partnerlussuhete seisukohalt oluliseks verstapostiks. Sügisel võõrustas Rohetiiger Saksamaa Brandenburgi liidumaa delegatsiooni, tutvustades koos oma liikmesettevõtetega praktilisi kestlikke lahendusi ning ettevõtete ESG strateegiaid. Sama aasta novembris toimusid Saudi Araabias esimesed kõrgetasemelised kohtumised AEON Collective'i asutajate, Tema Kõrguse printsess Mashaeli ja Tema Kõrguse printsess Nouraga, kellele koos Eesti majandus- ja tööstusministri Erkki Keldoga tutvustati Rohetiigri avaliku ja erasektori koostöömudelit ning teekaartide lähenemist.

Saudi Araabia, mis on tuntud oma fossiilenergiale toetuva majandusega, on viimasel kümnendil seadnud ambitsioonikad eesmärgid puhtale ja mitmekesisele tulevikule. Huvi Eesti kogemuse vastu on olnud sisuline ja pikaajaline. 2024. aasta lõpus toimunud ÜRO kõrbestumise vastase konventsiooni COP16 konverentsil Riyadhis tutvustas Rohetiigri rahvusvaheliste suhete juht Helen Aavisto Rohetiigri avaliku ja erasektori koostöömudelit ning maakasutuse teekaarti, tuues Eesti kogemuse rahvusvahelisele lavale.

See dialoog jätkus ja süvenes 2025. aastal, mil Riyadhis toimunud Ringmajanduse foorumil (CEF2025) tutvustasid Rohetiigrit nõukogu esimees Andres Veske ja Helen Aavisto. Foorumi raames kohtuti ka Saudi Araabia keskkonna-, vee- ja põllumajandusministeeriumis ning energiavaldkonna otsustajatega, kus lepiti kokku edasistes ühistes töögruppides ning teadmiste ja kogemuste vahetuses.

Samal, 2025. aastal, astus Rohetiiger olulise sammu Põhjamaade suunal. Märtsis toimus Oslos Rohetiigri rahvusvaheline sündmus, mille eesmärk oli jagada kogemusi Eesti ja Norra vahel ning arutada loodusega tasakaalus majanduse saavutamise võimalusi. Koostöös BJØRK Innovationi ja Oslo Region Alliance'iga ning EEA ja Norway Grants'i toel toimunud kohtumistel osalesid kõikide Rohetiigri teekaartide juhid. Ettekanded Norra juhtivatelt uurimis- ja poliitikainstitutsioonidelt ning avatud arutelud lõid tugeva aluse edasiseks koostööks. Eesti saatkonna toetus Oslos kinnitas, et Rohetiigri algatusi nähakse usaldusväärse partnerina ka rahvusvahelisel tasandil.

2026. aastasse vaadates seisab Rohetiiger uues arenguetapis, kus viie aasta jooksul kogunenud kogemus ja rahvusvahelised partnerlussuhted loovad tugeva aluse järgmisteks sammudeks. Rahvusvahelise tegevuse fookuses on viia Rohetiigri liikmed ja nende praktikapõhised lahendused üha enam rahvusvahelisse dialoogi ning luua koostööplatvorme, mis toetavad teadmiste vahetust ja ühiseid samme loodusega tasakaalus majanduse suunas. Olulisel kohal on siin koostöö sarnaste organisatsioonidega nagu Islandi Festa ja Norra Sustainability Hub (S·HUB), kellega jagatakse ühist arusaama ettevõtjate rollist kestlike muutuste eestvedamisel ning praktiliste lahenduste väärtusest.

Selle teekonna loomuliku jätkuna on Rohetiigri üheks keskseks ambitsiooniks 2026. aastal osalemine ÜRO kliimakonverentsil COP31. Kui varasematel aastatel on rahvusvahelised konverentsid olnud eelkõige õppimise ja suhete loomise koht, siis nüüd on Rohetiiger valmis astuma samm edasi ja panustama sisuliselt ka rahvusvahelisse arutellu.

COP-il on eesmärk tuua esile Rohetiigri tasakaalus majanduse visioon, tutvustada Eestis ettevõtjate eestvedamisel loodud teekaarte ning näidata avaliku ja erasektori koostöömudelit kui toimivat ja ülekantavat lahendust – koos partneritega, kellega jagatakse sarnaseid väärtusi ja eesmärke.

Oluliseks peetakse ka Rohetiigri liikmesorganisatsioonide kaasamist rahvusvahelisele areenile, et Eesti kogemus jõuaks maailmani läbi konkreetsete lugude, praktiliste lahenduste ja õppetundide. COP31 ei ole Rohetiigri jaoks eesmärk omaette, vaid verstapost pikemas rahvusvahelises teekonnas, mille sihiks on tugevdada koostööd sarnaste algatustega, ühendada „rohetiigreid" üle maailma ning kujundada rahvusvaheline platvorm, kus eri riikide kogemused loodusega tasakaalus majanduse kujundamisel saavad vastastikku rikastada ja inspireerida.

Rohetiiger ja ESG – käime ühte sammu

Kaire Rebane

Arenguraamatu peatoimetaja

Miks Rohetiigrile kestlikkusaruanne, kui oleme organisatsioon, kes seisab niikuinii parema homse eest ja loome põhitegevusena teekonda puhtamasse tasakaalus tulevikku? Kas saaksime sellest väärtust või hoopis abi organisatsiooni tulevikustrateegia loomisel? Mis on Rohetiigri jalajälg ja mõju? Sellised küsimused tekkisid, kui rääkisime tuumiktiimis ESG teemadest.

2024. aasta septembris sai otsus tehtud ja kogunes väike tuumik, et võtta ette Rohetiigri enda sissevaade organisatsiooni ESG teemadesse ja koostada kestlikkusaruanne. Olime ses osas ise ka "rohelised", sest seni enam seotud E teemadega, olime jätnud S ja G pisut tagaplaanile – need olid juhitud, kuid süsteemselt läbi analüüsimata. Meie aruande koostamisele aitas kaasa Anu Ruuli ja Anneli Ohvrili läbi viidud ESG kestlikkusaruandluse ja oluliste mõjualade strateegilise juhtimise kursus ja praktikum 2025. aasta talvel ja kevadel. Saime koolituselt tervikvaate, kuidas läheneda nendele kolmele tähele ohtude, riskide ja võimaluste ja mõjualade vaatest. Nii mõnigi vaatenurk üllatas meid, sest igapäevatööd tehes ei mõtle teemadele kogu aeg kõigist kolmest küljest lähtuvalt. Kestlikkusaruannet koostades võtsime luubi alla enda organisatsiooni, mitte kogu Rohetiigri kogukonna, mis oleks olnud muidugi põnev, kuid sedakorda liiga suur amps.

Alustasime sidusrühmade määramisest, seejärel valisime välja kestliku arengu eesmärkidest need, mis Rohetiigreid enim puudutab. Liikusime edasi mõjukohti läbi IRO meetodi analüüsides ja leidsime, et Rohetiigri suuremad mõjukohad on hoopis positiivse mõjuga. Koostasime ka mõjukohtade maandamismeetmete nimekirja, mis kindlasti täieneb ajas.

Järgmiseks sammuks võtsime ette Rohetiigri enda jala- ehk käpajälje arvutuse. Rohetiigri otsene jalajälg on madal. Meil on ühetoaline kontor, kuid enamus tiimist töötab distantsilt. Rohetiiger ei tooda midagi, meie energiatarve on minimaalne. Peamiseks tegevuseks on sündmuste korraldamine, me kohtume aktiivselt erinevate inimestega ja seetõttu liigume erinevatesse kohtadesse. Seetõttu arvutasimegi jalajälge kahest vaatest – transpordijalajälg ja liikmetele korraldatavate sündmuste jalajälg.

Võtsime aluseks ühe kuu – septembri – ja mõõtsime tuumiktiimi kõiki tööalaseid sõite, sh koju-tööle ja töölt-koju ning ka töösõite Tallinnast kaugemale. Ühe kuu arvutus oli baasarvutuse aluseks terve aasta jalajäljele. Sarnaselt arvutasime ka sündmuste jalajälje – mõõtsime tavapärase liikmekoolituse jalajälje ning laiendasime tulemuse vastavalt ürituste arvule tervele aastale.

Ei tulnud üllatusena, kui tõdesime, et liikmesündmuseid ja Rohetiigri enda strateegiapäevi ja muid üritusi korraldades olime algusaastast alates järginud kindlaid kestlikkuse reegleid. Näiteks ei kasuta Rohetiiger ühekordseid nõusid, jagame kohale- ja ärasõiduks transporti, ei raiska toitu, planeerides menüüd (taimetoit) ja koguseid hoolega ning võttes ülejäägid kaasa. Kokkuvõttena on saadud jalajälje suurus marginaalse negatiivse mõjuga võrreldes Rohetiigri kogumõjuga, mis on ühiskonnaülese teekaartide ja tasakaalus majanduse visiooni koostamise tulemusena positiivne.

S ja G teemasid analüüsides tõstsime esile ühikonnaülesena „Hakkab looma" üle-eestilise unistamise projekti, mis on Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverki algatus ja milles Rohetiiger aktiivselt kaasa lõi. Organisatsioonisiseselt on kohti, kuhu ka edaspidi panustada, et meie väike tiim ennast ikka sama mõnusalt tunneks ja hea hooga seni tehtut ka elluviimisel edasi nügiks.

Rohetiigri mõjualadega seotus on vaid mõjualaga 3. Just sellega on seotud meie tööreisid ja tööle-koju sõidud, töötajate kodukontoris töötamine, kontoris tekkivad vähesed jäätmed, ostetud tooted ja teenused, mis on vajalikud meie sündmuste korraldamisega.

Rohetiigrina endale seatud kestlikkuse eesmärgid ja mõõdikud jagasime kaheks – need, mis puudutavad Rohetiigri mõju riigi ja ühiskonna suunal, ning need, mis puudutavad Rohetiigri mõju liikmesorganisatsioonina. Järgnevatel aastatel lisandub mõõdikuid näiteks seoses sellega, et hakkame jälgima Rohetiigri teekaartide elluviimist.

Kuidas Rohetiigri organisatsiooni mõju mõõta, on olnud meie siseteemaks juba aastaid. Sobiva, kuid mitte liiga keerulisel metoodikal põhineva mõõdiku leidmine on olnud üpris keerukas. Rohetiigri teekaardid katavad peaaegu kogu Eesti majandust, kuid raske oleks luua kogu majanduse muutumise monitooringumeetodit, mis jääks väikesele tiimile jõukohaseks. Ideaalis oleks hea siduda see mõõdik üldise Eesti keskkonnamõju vähendamisega.

Mõju mõõtmise teema jääb aktuaalseks ka edaspidi. Oma ESG tiimiga tõdesime ühiselt, et otsus kogu ESG aruandluse protsessi läbi teha oli õige. Esialgne mõte, et kui palju meil nii väikese teenust pakkuva organisatsioonina ikka ESRS standardite osas ühisosa leida oleks, sai teistpidi kinnitust ja laiendas meie arusaama. Rohetiigri tegevust laiemalt analüüsides saime ka ise parema ülevaate Rohetiigri olemusest Eesti majandusruumis.