Rohetiigri Arenguraamat 2023

Kuidas saame juba täna kiirendada rohepööret?

Mirjam Burget

Mõttekoda Praxis

Aksel Part

Mõttekoda Praxis

Alari Rammo

Mõttekoda Praxis

Majanduses on turbulentsed, ent samas huvitavad ajad. Ühelt poolt suunab ettevõtete tegevust Euroopa Liidu rohepööre ning sellest tulenev seadusandlus ja nõuded; teisalt tuleb ettevõttel rinda pista keerulisest majandusolukorrast tingitud katsumustega. Et kriisi enda kasuks tööle panna, saavad ettevõtted juba praegu kiirendada rohepööret ning saavutada konkurentsieelis.

Praxis analüüsis Rohetiigri liikmetega 2022. aasta sügisel läbi viidud intervjuusid. Rohepöörde takistuste ja võimaluste välja selgitamiseks analüüsis Praxis valikuliselt pooli Rohetiigri 2022. aasta liikmeintervjuusid. Intervjuude hulka valiti eri suurusega ettevõtted: väikesed ettevõtted (8/30st), keskmised (8) ja suured (14). Võrreldes Rohetiigri kogu liikmeskonnaga on seega valimis mõnevõrra suurem osakaal suurettevõtetel. Kestlikkuse taseme määramisel lähtusime liikmete e-küsitluse tulemustest ja ettevõtete hinnangust oma tasemele, millelt oli valdav enamus analüüsituid sellised, kus on kestlikkuse juhtimine juba strateegiline ja süsteemne, põhiäri osa (23/30st). Ülejäänud olid kestlikkuse rakendamisega alles alguses (4) või erinevate roheprojektide tegemine pole veel süsteemne (3). Praxis analüüsis järgmiste ettevõtete intervjuusid: Agrone, A. Le Coq, Alexela, Barrus, Bolt, Cronimet, Delta E, e-Agronom, EBS, Estanc, FG Food, GreenDice, Hundipea, Jolos, LHV, Lindström, Maru Ehitus, Paulig Estonia, Ragn-Sells, Scandium, Scania Eesti, SEB, Tallinna Kaubamaja Grupp, Tallinna Sadam, Tallinna Vesi, Telia, Thermory, TÜ Kliinikum, Ülemiste City, Utilitas. Siin anname ülevaate ettevõtete takistustest ja edusammudest ning soovitustest avalikule ja erasektorile ning ühiskonnale tervikuna rohepöörde kiiremaks läbi viimiseks.

Organisatsioonide takistused

Esmalt toome välja takistused, mis ettevõtete hinnangul ei soodusta rohepööret või muudavad selle aeglaseks. Kirjeldame tulemusi lähtuvalt tasanditest: esmalt maailma ja Euroopa, seejärel Eesti ja ettevõtte tasandid. Tasandite sees on tulemused olulisuse järjekorras ehk kirjeldus algab enim välja toodud valdkondadega.

Ühe suurema Euroopa ja maailmapoliitikast tingitud takistusena tuuakse välja Vene-Ukraina sõda ning sellega seotud energiakriisi. Sõja tõttu kasvasid gaasi, elektri ja tooraine hinnad, kasumlikkus on vähenenud ning esialgsed plaanid edasi lükkunud. Tuntakse muret, et sõda viib mõneks ajaks debati rohepöördelt ära.

Negatiivne on veel see, et sõja mõjul tundub, et Eestis ja meie lähipiirkonnas on kestlikkuse olulisus natukene tahaplaanile vajunud. Kõige tähtsam on julgeolek, energiajulgeolek ja siis võib-olla tuleb pikem perspektiiv kestlikkusega. See muudab murelikuks, me ei saa seda teha niimoodi kampaania korras, et üks aasta teeme ja siis kolm aastat mitte ja siis tuleme jälle selle asja juurde tagasi. See on ikkagi põletav asi, mida ei saa tulevikku enam lükata.

Scania

Maailmapoliitikat silmas pidades tõdeb näiteks üks ettevõtte, et kliimaga seotud kokkuleppeid on riikide vahel raske saavutada.

Eesti tasandil peavad ettevõtted rohepööret enim takistavaks teguriks meelsust ühiskonnas. Teadlikkus rohepöördest on ettevõtete hinnangul madal ning debatti sellest vähe. Ettevõtete arvates kajastab Eesti meedia rohepöördega seotud teemasid tagasihoidlikult, napib oskust argumenteerida ja tõenduspõhist infot esitada. Rohepöördega kaasa minejaid on samuti napilt; ka on keeruline leida roheteemadest huvitatud töötajaid ja kaasa haarata kliente.

Ettevõte võib pakkuda kliendile mis tahes teenust, aga jätkusuutlik on see vaid siis, kui klient on valmis selle ära ostma. Seetõttu on rohepöörde hoo tõstmiseks kõige olulisem tegelikult ühiskonnas ootuste juhtimine, et kriitiline mass selliste teenuste või toodete ostjaid tekiks. Kui ühiskonnas hakkab toimuma selline muutus, siis teenuse- või toote pakkujate poolne muutus toimub kiiresti ja iseenesest.

Alexela

Ettevõtte sees tekitavad enim raskusi projektid, kus on vaja muuta inimeste käitumist või harjumusi.

Euroopa ja Eesti seisukohast peetakse oluliseks takistuseks regulatsioone. Raskusi tekitavad nii Euroopa Liidu omade mõistmine kui ka täitmine; Eesti sisemised regulatsioonid pole kohati ühtlustatud, need on vasturääkivad ning riigi menetlemiskiirus aeglane; sama kohalikes omavalitsustes (KOV).

Väiksemal KOV tasandil võiks ka olla üldine arusaam, et sellist rohepööret soodustavad lahendused võiks kiirema menetlustempo saada. Mitte see vana mõnus aeglane teotempo, vaid kiirem, et saaks tiigri moodi liikuda.

A. Le Coq

Ettevõtte jätkusuutlikkuse strateegia (ESG) teemaliste regulatsioonide mõistmine on lisakoormus ning vajaks tuge teemade lahti mõtestamisel. Kitsaskohaks peetakse ka ametkondade auditeid, kus järelevalve pole ühtlane: kiputakse eelistama suuri ettevõtteid.

Eesti vaates on üheks takistuseks riiklike eesmärkide ja strateegiate lünklikkus või puudus, aga kiireks tegutsemiseks on vaja just jõulisust valitsuse poolt; selget liidrit, kes rohepööret tervikuna juhiks. Parteidegi vaated erinevad veel. Rohepööret justkui eest vedaval Riigikantseleil on pigem nõuandev roll, kuid puudub juhtimishoob. Lisaks ei ole riigil ettevõtte põhitegevusalade ja rohepöördega seoses piisavalt teadmisi.

Andmete puudus ning lünklikkus ilmneb peamiselt süsinikukrediidi programmide ja metodoloogiaga seoses – need ei vasta ühetaolistele nõudmistele, kvaliteedile ning teaduspõhistele mudelitele. See tekitab riski, et sertifikaadid ei ole turul müüdavad, nende usaldusväärsus on kaheldav ning tekib oht rohepesuks. Ka puudub ühine mõõdik, kuidas oma jalajälge mõõta ning ettevõtete andmed ei ole võrreldavad. Oodatakse riigi poolt ühtset avaandmete süsteemi ning toetust andmete hankimisel, analüüsimisel ja tõlgendamisel.

Riiklike finantshoobade vähene seos rohepöördega on järgmiseks takistuseks, ent just need peaks olema valitsuse peamised tööriistad. Näiteks maksustada tuleks pigem fossiilseid kütuseid kui taastuvkütuseid. Projektitaotluste kirjutamisel on üheks takistuseks bürokraatia ning esitamise tähtajad liiga lühikesed. Lisaks on finantsmeetmete väljatulek kohati liiga aeglane ja tingimused ettevõtetele mittesobivad.

Koostöö puudus väljendub killustatuses ametnike ja ministeeriumite vahel – ettevõtja peab nägema vaeva, et inimesi ühe laua taha kokku tuua ja teemasid terviklikult arutada. Riigi esindajad ei julge alati ettevõtetega suhelda, kartes, et ettevõtte eesmärk on omakasu. Veel on vähe koostööd teiste ettevõtetega ning kohati tuntakse end üksi asjades, mida oleks tõhusam teha ühiselt.

Rohepöörde edukaks rakendamiseks tuleks ühiskonnas eelkõige rohelist mõtteviisi edendada – see hõlmab nii konstruktiivset ja loovat arutelu kui ka lähtumist tõenduspõhisest kinnitusest, kuidas inimesi rohepöördesse kaasata. Siin oodatakse riigi suuremat ja jõulisemat rolli. Riiklike rohepoliitika eesmärkide ellu viimisel saab toeks olla Rohetiiger, mis kaasab erinevaid sektoreid ning edendab ettevõtete vahelist koostööd.

Takistused ettevõttes

Ettevõtte tasandi enimnimetatud takistus on rohepöördega seotud täiendavad kulud. Energiakriisis ei tee ettevõtted ja kliendid enam nii varmalt investeerimis- ja ostuotsuseid, sest oodatakse paremaid aegu. Rohesusega kaasnevad lisakulud ettevõttele, samuti peab ettevõtjate meelest ühiskond rohetooteid pigem luksuskaubaks, mida on nüüd keerulisem müüa. Siingi oodatakse riigi tuge, et kestlikkuse eesmärke saavutada.

Kvaliteetse tööjõu osas napib tööturul nii häid jätkusuutlikkusega tegelevaid eksperte kui ka töötajaid, kes lihtsalt väärtustaksid kestlikkust. Koostöövõimalusi otsitakse ülikoolidega, ent neiski on puudu teemadest huvituvaid tudengeid.

Tarneahelad pole sageli läbipaistvad ja ettevõtetel on raske leida tarnijat, kes vastaks nende või klientide seatud standarditele. Oodatakse taas riigi poolt rohkem survet, et ka tarnija pingutaks muutuste nimel. Ettevõtted peavad takistavaks teguriks veel, et tarned ei ole süsinikuneutraalsuse poole liikumiseks piisavalt läbi mõeldud ning tarneahel pole digiteeritud.

Lisaks takistavad tootmise ja materjali ringlusega seotud raskused: nii ületootmine ning keskkonnasõbralike toodete loomiseks vajalik aja- ja muu ressursikulu, kui ka tehnoloogia enda puudused näiteks rõivaste taaskasutamisel, roheenergia salvestusvahendite ja akude tehnoloogias, ning elektriautode laadimisjaamade vähesus. Ettevõttele on takistuste ring kokkuvõttes üpriski kompleksne.

Edusammud ja nende eeldused

Takistustele vaatamata on ettevõtted teinud edusamme, mille eeldustena joonistuvad välja:

• strateegiline tegutsemine;

• juhtkonna-poolne eestvedamine;

• töötajate ja klientide teadlikkuse kasv ning

• teenuste-toodete innovatsioon.

Järgnevalt näidetest, mida neis neljas saavutatud on.

ettevõttes – nagu riigi tasandilgi – kõige olulisemaks seada eesmärgid ja luua strateegiad, mille enamik intervjueerituid on juba lõiminud oma põhiäri osaks. Ülejäänud on veel algusjärgus või tegutsevad juhuslikumalt. Kõrgemal kestlikkuse tasemel olijad on läbi viinud süsteemseid muutusi nii organisatsioonis, tegevustes kui ka finantsplaanis ja investeeringutes. Sõnastatud on suuremad, iga-aastaselt mõõdetavad eesmärgid, ning oma jalajälge vähendatakse teaduspõhiselt. Oluliseks peetakse, et kestlikkus ei jääks vaid paberile, vaid jõuaks tegudesse.

Telial on pikaajaline roheenergia strateegia, mille eesmärk on leida lahendusi energiatarbimise vähendamiseks ning suurendada oluliselt taastuvenergia kasutust. Täna on meil kaks päikeseparki, millega katame osa Telia andmekeskuste vajadustest. Oleme alustanud mobiilimastide juurde päikeseenergia lahenduste loomist. 2023. aastal tahame ehitada välja ligi 100 mobiili tugijaama, mille juures on päikesepargid. Mahuka energiatarbimisega andmekeskustest vabaneva soojusega kütame maju.

Telia

Vestlustes osalenute seas oli nii kestlikkusega juba pikemalt tegelenuid (näiteks Euroopa ettevõtte haruna), ja ka ettevõtteid, kelle rohe-eesmärgid on ambitsioonikamad kui euroliit ette näeb.

Nagu Kersti Kaljulaidki on öelnud, et rohepöörde esirinnas tuleb olla, mitte jääda ootama, mis Euroopast tuleb või kuni pilt on selgem. Tuleb olla selle liikumise laineharjal ja vedada teisi järele.

eAgronom

Oluliseks peetakse mitte vaid keskkonnaspetsialisti palkamist, aga juhtkonna ja töötajate mõtestatud rolli, sest kui muutusi veab eest juhtkond ja meeskond on paadis, siis muutused ka toimuvad.

Thermory on ainulaadne ettevõte, kus juhtkonda ei pea “moosima”, miks on midagi vaja keskkonna heaks teha. Nad on nii teadlikud ja tulevad kohe kaasa.

Thermory

Osades ettevõtetes kaasatakse inimesi väljastpoolt, kes toovad kaasa uusi ideid või keskenduvad mõnele konkreetsele keskkonnateemale. Ühes ettevõttes tegutseb näiteks ajaga keskkonnateadlikumaks muututud töörühm, kus räägitakse igal nädalal läbi, mis on ära tehtud ja mis kavas. Veel koolitatakse järjepidevalt töötajaid, antakse võimalus mõõta oma keskkonnajalajälge ja püstitada kestlikkusega seotud eesmärke. Välja toodi säästlike transpordivahendite kasutamist, kõnnikoosolekuid, kliimapäevade ja -aktsioonide korraldamist ning teavituskampaaniaid kestlikumate käitumiste nügimiseks nagu tulede kustutamine, digiprügi koristamine, veeraiskamise vähendamine või korduvkasutatavate nõude eelistamine. Ajaga võetakse mõtteviis nii ka omaks – näiteks A. Le Coq’is pole intervjueeritavate sõnul inimest, kes ei mõistaks, kuhu liikuda tahetakse ja miks seda tehakse. Töötajad võtavad ka ise initsiatiivi.

Mis viimase aasta jooksul tähtis on olnud – oleme jätkanud oma CO2 jalajälje kalkuleerimise digitaliseerimisega ja sisendandmete kvaliteedi parandamisega, see polnud üldse lihtne. Täiendasime ka metoodikat, arvestades Stockholmi Eesti Instituudi Eesti-keskseid soovitusi. Meie jaoks on esmatähtis oma keskkonnaalase jalajälje vähendamine ja seetõttu arvestasime jalajälje välja kõikide tegevuste kaupa erinevates mõjualades, et tegeleda just nende valdkondadega ja tegevustega, mis mõjutavad enim jalajälje vähenemist. Tänaseks oleme näiteks rajanud automaatsildumisseadmed ja kaldaelektriühendused laevadele Vanasadamas, muutnud hooneid energiatõhusamaks, lisanud kestlikud kriteeriumid hangetele.

Tallinna Sadam AS

Intervjueeritavate hulgas leidub nii ettevõtteid, kes mõõdavad süsiniku jalajälge juba pikalt ning süsteemselt kui ka alles selle kavandajaid. Ettevõtete hinnangul tõstis enda süsiniku jalajäljest teadasaamine nende enesekindlust ehk mõõtmist peetakse oluliseks edusammuks. Teisalt on mõõtmine nõudnud parasjagu pingutust ning metoodika vajab täiendamist.

Hiljuti avaldatud kestlikkuse aruandluse standardid on üsnagi kompleksne ja nõudlik maailm. Standardimaterjali, mida läbi töödelda ja millele vastata, on tohutult palju ning see on ettevõtete jaoks väljakutse. Seda tuleks mingil moel riigil lihtsustada või luua suunised, millest kõik ühtlaselt aru saaksid.

Energiakontsern Utilitas

Agrone teeb pingutusi süsiniku jalajälje digitaalsete lahenduste loomiseks, et andmeid koondada ja kergendada aruandlust. Siingi otsitakse koostööd ülikoolidega, näiteks Wolfscape on viinud läbi rakendusuuringuid CO2 neutraalsemate energialahenduste leidmiseks.

Palju on näiteid ka igapäevastest muutustest: energiatarbe vähendamiseks asendatakse seadmeid ja valgusallikaid säästlikumatega, lülitatakse tööpauside ajal vool välja ja püütakse optimeerida tervete hoonete energiatarvet. Viimaseks kasutatakse erinevaid roheenergiaid, omatakse ise päikeseparki, on üle mindud maagaasilt maasoojusele, rajatud biogaasijaamu. Koostööpartnerite või idufirmadega otsitakse uudseid lahendusi, püüdes olemasolevat energiat ja jääksoojust võimalikult palju ära kasutada.

Meie röstimisprotsessis tekkiv kuumus kasutatakse ära Pauligi peakorteri kütteks. Ülejääv soojus suunatakse Soome ühe suurima energiaettevõtte Heleni kaugküttevõrku, millega saab ära katta aastase küttevajaduse tuhandel 2-toalisel korteril.

Paulig

Jalajälje vähendamiseks välditakse jäätmeteket ja seda, mis tekib, sorteeritakse. Transpordis sõidetakse varasemast vähem, eelistatakse taastuvenergiat, elektrifitseeritakse järk-järgult autoparke, paigaldatakse laadimisjaamu ning rajatakse rattaparklaid.

Veekasutuse osas nimetas Estanc vihmavee basseini kasutusse võtmist, kuhu kogutakse joogivee säästmiseks haljasalade kastmisvett. Kasutatakse filtriga dušiotsikuid, ei tarbita pudelivett. Elurikkuse suurendamiseks lõi Ülemiste City koos maastikuarhitektidega linnaku haljastuse kontseptsiooni, samuti välitöökohad, et inimesed veedaksid rohkem aega roheluses. Alexela nimetas loodusliku mitmekesisuse projekti, kus teatud alal piirati niitmist ja jälgiti, kuidas mitmekesisus areneb.

Keskkonnahoidliku mõtteviisi ja teadlikkuse osas eristub kaks tasandit:

• mõtteviisi levik ja teadlikkuse tõstmine ettevõtte sees ning

• levitamine väljaspool ettevõtet. Muutuste juhtimise eduteguritena on tähtsad mõlemad, nagu ka sisedemokraatia – kaasavamaid viise kasutades hakkavad töötajad tundma end muutuste omanikena ja ise lahendusi pakkuma.

Estonian Business School toob välja, et nende roheteadlikkus on viimase viie aasta jooksul oluliselt kasvanud, kõik töötajad teevad näiteks sulitesti (sustainability literacy test) ja inimesed on hakanud paremini mõistma seoseid nii organisatsioonis kui ka enda kodus tehtavates valikutes. Telias on mitmesajal töötajal enda isiklikud rohe-eesmärgid; Pauligis ei raugenud motivatsioon rohepöördeks ka raskematel aegadel, sest hoiakud olid pikemalt juurdunud.

Oma ettevõttes toetame motivatsioonipaketiga, et inimesed ostaksid endale kas jalgrattaid või kergliikureid, et nad ei tahaks tulla autoga tööle ja kasutaksid muid liikumisviise. Näiteks korraldasime linnakus Bike2Work Challenge’i, et propageerida rattaga tööle tulekut. Selliseid tegevusi, mida me teeme nii oma organisatsioonis kui ka siin-seal laiemalt, on päris palju. Ühest küljest, et teadlikkust tõsta, ja teisest küljest ka inimesi heas mõttes nügida oma käitumisharjumusi muutma.

Ülemiste City

Ettevõttest väljaspool tähtsustatakse meedias ja ühiskonnas teadlikkuse tõstmist ning soovitakse olla ise roheteemade eestkõnelejad. Teadlikkuse levitamisega püütakse oma mainet parandada ja väärtustada ühiskonda panustamist.

Ühe suure eesmärgina võtsime endale oma sektori teavituse, et ise olla eestkõnelejad. Ja investeerisime kommunikatsiooni eelmisel aastal sadu tuhandeid eurosid.

Cronimet

Eesmärkide saavutamiseks tutvustatakse edulugusid ka klientidele ja tehakse rohesõbralike lahenduste leidmiseks koostööd teiste Eestis ja mujal asuvate ettevõtete ning ülikoolidega. Rõhutati ka riigi rolli partnerite ühise laua taha toomisel. Klientidele on näiteks Bolt pakkunud elektritõukeratta kasutamist, Alexela istutanud ühiselt puid ja nii kasvab tasapisi ka klientide huvi kliimateemade vastu.

Ettevõtted on arendanud ka oma teenuseid ja tooteid keskkonnasõbralikumaks, näiteks luuakse digilahendusi, korraldatakse seminare ja koolitusi jätkusuutlikkuse propageerimiseks ning nügitakse inimesi valikute tegemisel. Rõhk on ka ringmajandusel ning toote elutsükli pikendamisel.

Meil on täiesti geniaalne ERP süsteem (inventuuri süsteem) ja kui mõnest projektist jääb midagi üle, siis see on täpselt süsteemis kirjas. Seda saab kasutada siis tulevastes projektides, mitte midagi ei lähe raisku. Meil see ringmajanduse vaade toimib väga-väga hästi.

Estanc

Lindströmi tooted on ise ringmajanduse näiteks, kuna nende elutsükkel on pikk ning viimases kvartalis taaskasutati enam kui 60% oma jäätmetest. A. Le Coq arendas korgiga taara vastuvõtmise süsteemi, et ei peaks lisaenergiat tootmisesse suunama; Ragn-Sells võttis kasutusele robotiga pakendite sorteerimisjaama; Paulig kohvipuru kalkulaatori; SEB on arendanud keskkonnateemalist äppi ning Telia Eco Rating süsteemi. Seadmeid püütakse uuskasutada ja kasutatud seadmed maha müüa. Tallinna Sadam on arendatud automaatse laeva, mis võimaldab veest jäätmete korjet ning Alexela rajab elektriautode kiirlaadijaid ja toetab laadimist kodus.

Ettepanekud ja soovitused

Riigikantselei on 2023. aasta alguses kinnitamas rohepoliitika tegevuskava, mis sisaldab esmast kaardistust kõigist vajalikest ja ministeeriumites juba töös olevates tegevustest, mis aitavad saavutada Eesti rohepoliitika eesmärke. Rohetiigri ettevõtjate hinnangul tuleb luua rohepöörde kiirendamiseks ambitsioonikas riiklik strateegia, siduda rohepööre IKTga ja tegevuste elluviimiseks seada sisse toimiv koostöö sektorite ning valdkondade vahel.

Ehk nagu ütlesid Rohetiigri ettevõtted 2022. aasta lõpus tehtud ühispöördumises: “Rohepööre tuleb tõsta üleriigilise tähtsusega teemaks, mis saab kogu tähelepanu ja vajaliku rahastuse. See peab muutuma iga eestlase südameasjaks.”

Lõpetuseks Rohetiigri liikmete olulisemad ettepanekud avalikule ja erasektorile ning ühiskonnale tervikuna rohepöörde kiirendamiseks ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks, seades ESG integreerimise lähtealuseks, mitte lõppeesmärgiks. Ettevõtjad soovivad ja suudavad kaasa rääkida riigi konkurentsivõime erinevate tahkude tugevdamisel.

Riiklik strateegia ja ambitsioon

• Luua Eestis riiklik strateegia, tegevuskava ja narratiiv, et jõuliselt, ent ettevõtteid ja KOVe kaasavalt rohepööret juhtida, mitte Euroopa Liidu või ettevõtete sabas sörkida.

• Sõnastada valdkondade kaupa selged eesmärgid (sh lühi- ja pikaajalised prioriteedid), investeeringud ja sektoriteülene tööjaotus, et vältida vastuolusid tegevustes, ametkondade ja sektorite vahel.

• Eesmärgid ja tegevused olgu mõõdetavad valdkonna, piirkonna, ettevõtte ja inimese tasandil.

• Vähendada halduskoormust ja bürokraatiat ning kiirendada menetlusi, näiteks rohesertifikaatide, keskkonna- ja ehituslubade taotlemisel, uute rohetehnoloogiate kasutuselevõtul.

• Soodustada erasektori panust finantseerimisel, aga toetades riigi poolt jõulisemalt ka taastuvenergia, energia salvestamise ja säästmisega seotud projekte, sh vajalike taristute loomist.

• Reguleerida ja soodustada enam ringmajandusele üleminekut: et toodete eluiga oleks võimalikult pikk ja nad lastakse uuesti ringlusse (sh toit); toetada (sh ehitus)materjalide ümbertöötlusvõimete arendamist, korduvkasutamist; aga ka tõhustada jäätmete sorteerimist, taaskasutust ja järelevalvet.

Eesti on korduvalt tõestanud, et väike ei ole mitte paha, vaid just võimalus midagi kiirelt ära teha. Riik peab suunda näitama, lõpuks suur muutus tuleb ikkagi erasektorist, kus mõistetakse, et see ei ole mitte lisakulu, vaid ellujäämise küsimus ja võib-olla ka täiendava tulu teenimise võimalus.

Scania Eesti

Koostöö ja kommunikatsioon

• Lisaks selgele rollijaotusele eesmärkide poole liikumisel luua ka teavitusstrateegia, et muuhulgas juhtida ootusi ja vältida vastuolusid sõnumites.

• Selgitada rohepöörde vajadust läbi argiste teemade ja inimeste endi huvide ning eesmärkide ühise pingutusena.

• Et valitsus oma asutustega tegutseks strateegiliselt koos ettevõtete ja teadusasutustega.

• Et Eesti saaks eestvedajaks vähemalt lähemate naabritega, aga ka kogu Euroopa Liidus üheskoos kliimaneutraalsuse ja elurikkuse nimel tegutsedes.

• Riigil läbi mõelda, kuidas toetada rohepööret ja mõjutada hoiakuid-käitumist kõigi avalike toetuste, tagatiste, soodustuste, maksude ja avaliku ruumi (liikuvus, rohealad, planeeringud üldisemalt) disaini kaudu, seda läbivalt alates ettevõtete investeeringutest ja riigihangetest kuni üksikisikute liikumis- ja tarbimisharjumusteni.

Väikeses riigis rohkem läbipaistvust, kaasatust, omavahel üksteisega arvestamist, ausust. See võiks tegelikult vastutustundlikkuse olemus olla tervikuna ja riik võiks siin eeskujuks olla.

AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal

Rohe- ja digipöörde ühendamine

Vesteldes Eesti võimalikest konkurentsieelistest rohepöördes, tõid ettevõtted enim esile meie ühiskonna kõrget digitaliseeritust. Ettevõtted väärtustavad rohepöörde sidumist IT-valdkonnaga ja Eesti brändimistki rohelise digiriigina.

• Kasutada nutikalt ära Eesti tugevusi, sidudes tegevused eelkõige digipöördega, kasutades ära Eesti head maksusüsteemi ja iduettevõtete kogukonda.

• Arendada ühtsed, avaandmetel põhinevad metoodikad ja andmekogud, kuidas mõõta ning avaldada eri tegevuste ja organisatsioonide keskkonnamõju ja kestlikkust.

• Luua metoodika, standardid ja andmebaasid tarneahelate kestlikkuse tagamiseks, sobivate tarnijate leidmiseks; samuti toodete põhinäitajate jälgimiseks.

• Kõike eeltoodut toetagu põhjalik teavituskava, mis käsitleb eraldi laia avalikkust kui toodete-teenuste tarbijaid ja jäätmete tekitajaid; samuti igal haridustasemel õppijaid ja ka ettevõtteid.

• Arvestada ja tunnustada tööandjate võimalusi ja senitehtut oma töötajate ning klientide teadlikkuse tõstmisel; ettevõtjatel endil jätkata senisel kursil, pöörates enim tähelepanu juhtide kaasatusele.

• Soodustada innovatsioonimeetmete abil sektoriteülest koostööd, sh teadus- ja arendusasutusega; sama andmete kasutuse vallas.

Tänu digitaliseeritusele ja väärtusloomele sünnivad uued ärimudelid, mille keskmes on läbipaistvad tarneahelad, väärtuspakkumine, kus madala marginaaliga toodetest saavad kõrge lisandväärtusega teenused, kus kohalikust turust saab globaalne. Eesti start-up scene on selle juba avastanud ja just seetõttu on meil enim ükssarvikuid maailmas miljoni inimese kohta.

Ragn-Sells

Info kättesaadavus digiperspektiivis võiks olla meie eeliseks. Mis puudutab avalikku sektorit, siis oleme seal ees, aga mis puudutab VKEsid ja ettevõtteid, oleme natuke lõpupoole digitaliseerimise ja automatiseerimisega. Olles väike kompaktne riik, võiks me saada infot läbi nende digi- ja avaliku sektori lahenduste kiiremini.

SEB Pank AS

Lõpetades taas ettevõtete ühispöördumisega: “Ettevõtjatena usume, et rohepööre on Eesti majandusele ja inimestele suur võimalus ning Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime küsimus. Oleme kindlad, et kiiresti käivitatud ning õiglaselt ja läbimõeldult juhitud tegevus kasvatab Eesti inimeste heaolu, mitte vastupidi.”

Rohetiiger – kas entusiast või teadlik rohepöörde vedur?

Maris Ojamuru

Sustinere

Rohetiigri käpajäljest ja mõjust rääkides tõmbame selja sirgu ja tunneme uhkust. On ju endastmõistetav, et tiiger sammub väärikalt, tema ette võetav on kaalutletud, läbimõeldud ja eeskujuks teistele. Milline on Rohetiigri walk the talk – kas saame olla inspireerijad ja entusiastid või ka tegelikud liidrid, kes on eeskujuks mõtestatud juhtimisstiiliga nii keskkonna kui ka ühiskondlikes teemades laiemalt.

Kes peaks võtma initsiatiivi?

Üleilmselt kasvav ebastabiilsus ning selgemini tajutavad keskkonnaprobleemid on tõstnud ettevõtete vastutuse oma mõju ja ühiskondliku rolli eest üha aktuaalsemaks. Ühelt poolt tunnetavad ettevõtted, et keskkonna-alased ja sotsiaalsed riskid mõjutavad otseselt äritegevust ja nende tulemusi. Värske Maailma Majandusfoorumi (WEF) riskiraporti 2023 kohaselt hinnati järgneva 10 aasta jooksul kõige tõenäolisemateks riskideks just keskkonnariske.

Teiselt poolt oodatakse ettevõtetelt vastutuse võtmist ning panust muutustesse. Äsja-avaldatud, 28 riigist 32 000 inimest kaasanud Edelman Trust Barometer 2023 uuringu kohaselt usaldavad inimesed tänases ebastabiilsuses enim äri- ja ettevõtlussektorit (62%) vabakonna (59%), valitsuse (51%) ja meedia (50%) kõrval. Samal ajal on usaldus tegevjuhtide vastu märkimisväärselt madal (48%) ning see on viimase aasta jooksul enim langenud. Et ärisektor suudaks usaldust (ja lootust) hoida, on äärmiselt oluline, et tipp- ja tegevjuhtide sõnumid kliimaneutraalsuse, võrdse kohtlemise või ka läbipaistva ärijuhtimise suunal oleks tõesed ja tõestatud.

Mis on fookuses?

Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisküsimused (ESG – environmental, social, governance) on varasema nice to know asemel kerkinud need to know tasandile. ESG teemade juhtimine mõjutab ettevõtete riske ja võimalusi turul püsida ja kasvada. Kuigi Global Risk Report 2023 kohaselt otsesed keskkonnariskid Eesti tegevjuhtide TOP 5 riskide hulka ei mahtunud, on toormehindade kasvust ja toorme kättesaadavusest tingitud riskid kõrged ja need on omakorda seotud globaalsete keskkonna ja sotsiaalmajanduslike riskidega. Need hakkavad mõjutama võimalusi saada rahastust pankadelt ja investoritelt, valmistada tooteid ja müüa neid eri turgudel, olla konkurentsivõimeline talentide seas ning usaldusväärne koostööpartner laiemalt.

1. Jätkusuutliku rahastuse ja ESG regulatsioonide jõuline kasv seab ootused ettevõtete strateegiatele

   Poliitikakujundajad ja finantseerijad suunavad oma tähelepanu jätkusuutlikele praktikatele, olles käivitajaks üleilmsele rohelisele rahastusele. Euroopa Liidu roheline kokkulepe, mille eesmärkide täitmises on oluline roll investeeringutel jätkusuutlikkesse tegevustesse; jätkusuutliku rahastuse taksonoomia määrus, mis seab kriteeriumid, milline on “roheline” äritegevus eri valdkondades; finantssektorit mõjutav Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR), mis paneb finantsturu osalistele kohustuse raporteerida oma investeeringute mõju – need on vaid mõned näited muudatustest, mis eri suuruse ja tegevusvaldkondadega ettevõtetele kohalduma hakkavad ning nõnda mängivad olulist rolli juba 2023. aastal.

2. Kliimamõju mõõtmisest ja eesmärkide seadmisest saab uus norm. Ees ootab hüpe lubaduste andmisest kliimamõju vähendamise tõendamisse.

   Kliimakonverentsil COP27 tõdeti, et eesmärk piirata globaalse temperatuuri tõusu 1,5°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga on juba pea võimatu. Olgugi, et globaalse investorite liikumise Climate Action 100 sõnul on 69% globaalsetest fookusettevõttetest (166 ettevõtet, mis tekitavad kuni 80% ülemaailmsetest tööstuslike kasvuhoonegaaside heitkogustest) võtnud endale kohustuse saavutada 2050. aastaks või varem null-süsinikheitmete tase, siis on näha, et ettevõtted ei ole saavutanud edusamme peamiste näitajate osas. Surve kasvab. Tempot on vaja tõsta. Nii tuleb organisatsiooni enda kliimamõju mõõtmise ja eesmärgistamise kõrval globaalselt fookusesse ettevõtete väärtusahela-ülese mõju (mõjuala 3) hindamine ja vähendamine. Samuti kasvab ootus hinnata oma tegevusest tulenevaid ja kliimamõjust tingitud kliimariske enda ettevõttele, samuti suurendada strateegiate kliimakindlust.

   Kui regulatsioonid survestavad riike ja suurettevõtteid oma süsinikdioksiidiheite vähendamiseks midagi ette võtma, siis kasvab turu ja tarneahelate surve tõttu ootus kliimamõju hinnata ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel.

3. Kasvab ootus läbipaistvusele kliimamõju raporteerimise ja jätkusuutlikkuse juhtimise alal

   Sidusrühmad (kliendid, tarnijad, investorid ja aktsionärid) nõuavad ettevõtetelt teadlikumat ESG teemade juhtimist ning selle tulemuslikkuse kohta järjest üksikasjalikumat, mõõdetavat ja kontrollitavat teavet. See on pannud KPMG jätkusuutlikkuse raporti uuringu andmeil pea 96% maailma suurimatest ettevõtetest esitama ESG mõõdikute ja tulemuste kohta aruandeid. Et aruandluse kvaliteeti kasvatada ja parandada ettevõtete võrreldavust, rakendub uus EL kestlikkuse aruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD), mis seab standardi ja kohustab suurettevõtteid (üle 250 töötaja ning 40 miljoni eurose käibe ja/või 20 miljoni eurose varaga) ja börsil noteeritud ettevõtteid (v.a mikroettevõtted) oma mõju kohta infot avalikustama alatest 2024. majandusaastast. Samas – taksonoomiamäärusest tulenev aruandluskohustus kehtib juba praegu finantsturu osalistele ja suurtele börsiettevõtetele. Ehkki esmapilgul tundub laiapõhjaline aruandluskohustus puudutavat vaid väikest ringi, hakkab see oluliselt mõjutama enamikku ettevõtteid, olgu siis pankade, investorite, hankija ja turupartneri ootuste või laiema avalikkuse huvi kaudu juba tänavu.

Mis on hea tava ja praktika ESG teadlikuks juhtimiseks?

Ettevõtte süsteemsust ESG teemade juhtimisel näitavad eelkõige elemendid nagu kas ettevõttes on kokku lepitud üldised ESG põhimõtted ja struktuur nende teemade juhtimiseks, kas on hinnatud enda tegevusest tulenevad olulised riski- ja mõjukohad, kujundatud eesmärgid ja mõõdikud ning kas ja kui läbipaistev on ettevõte oma mõjukohtade juhtimise tulemuslikkuse raporteerimises. Sõltumata ettevõtte suurusest, tegevusalast ja sihtturgudest, soovitame ESG juhtimine ehitada üles toetudes OECD vastutustundliku ettevõtluse suunistele (OECD Guidelines for Multinational Entreprises) ning põhimõtete rakendamise juhisele (OECD Due Diligence Guidance for Responsible Business Conduct).

See loogiline ülesehitus on kujunenud rahvusvaheliseks hea tava standardiks ning enamus ELi jätkusuutlikkuse regulatsioonist ning ESG vabatahtlikest standarditest, reitingutest ja indeksitest lähtuvad just neist elementidest. Suunised jagavad ESG juhtimise terviklikuks süsteemiks, mille olulisemad etapid on:

1. Ettevõtte-üleste ESG põhimõtete ja ESG juhtimisstruktuuri kujundamine

2. Ettevõtte oluliste mõjukohtade ja riskide tuvastamine ja hindamine; hetkeolukorra analüüs/mõõtmine (nt kliimamõju). See annab aluse edasistele strateegilistele sammudele

3. Tegevuskava kujundamine, keskendudes tuvastatud riskide ja mõjukohtade juhtimisele (mõõdikud, eesmärgid, tegevused, vastutajad)

4. Tegevuskava täitmise jälgimine ja kava kohandamine

5. Aruandlus – kas aastaaruande osana või eraldiseisvalt. Oluline on, et aruandlus keskenduks peamistele mõjukohtadele, oleks läbipaistev ja avalikult kättesaadav

6. Kaebuste esitamise ja käsitlemise süsteemi loomine.

Tänaste rohetiigrite seas on juba selgeid eeskujusid, kellelt õppida nii mõjukohtade kaardistamise ja hindamise kui ka aruandluse kohta – terviklikku lähenemist aga on veel väga vähe. Seega, julgustame rohetiigreid astuma samme, et lisaks teadlikkuse tõstmisele ja inspireerimisele oleks rohetiigrid Eesti ühiskonnas liidriks teistele ettevõtetele teadliku kliimaneutraalse muutuse loomise teel.

Liikmete tagasiside Rohetiigrile

Erkki Vedder

Rohetiigri kogukonna koordinaator

Kord aastas küsib Rohetiiger liikmetelt tagasisidet enda tegevusele. Veebiküsitlusele 2022 oktoobris-novembris toimunud liikmete veebiküsitluse koostamisel lähtus Rohetiiger 2021. aasta liikmeintervjuudest, kestlikkuse teema olulisematest trendidest ja andmekorje vajadusest. Küsitluse tulemusi kasutasime esmalt enne intervjuusid ettevõttega tutvumiseks ja küsimuste täpsustamiseks. Tulemusi on kasutatud arenguraamatu eri osade kirjutamisel. E-ankeedi täitis kokku 58 liiget. vastanud liikmetest 86% on väga või pigem rahul Rohetiigri tegevusega viimase aasta jooksul. Lisaks veebiküsitlusele vestlesime Rohetiigri meeskonna 11 liiget võtsid 2022 oktoobris-novembris ette tunni-paarised süvaintervjuud oma liikmetega. Intervjueerisime toonasest 70st liikmest 62 ja tulemusi on kasutatud läbivalt arenguraamatu koostamisel ning nendega arvestatakse Rohetiigri edasises fookuste seadmises ja tööplaani loomisel. Seekordses arenguraamatus ei ole kajastatud hiljem ühinenud 12 liikme seisukohti. liikmesorganisatsioonidega 2022. aasta oktoobrist detsembrini. Peamiselt keskendusid vestlused ettevõtete enda jätkusuutlikkuse tegevuste ja fookuste uurimisele ning sellele, mida riik saaks edukaks rohepöördeks rohkem ja paremini teha. Uurisime aga ka tagasisidet Rohetiigrile.

Rohetiigri liikmeskond on päris lai nii tegutsemisalade kui ka ettevõtete suuruse ning jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamise tasemelt. Nii saime mitmes küsimuses vastandlikku tagasisidet. Näiteks paljud liikmed hindasid, et Rohetiiger on juba ühiskonnas piisavalt prominente, kuid seitse liiget mainis, et peaks rohkem nähtav olema. Ühe võimalusena selleks pakuti prominentse kestliku majanduse teemalise konverentsi korraldamist, mis annaks Rohetiigrile tähelepanu. Mitu liiget soovitas, et Rohetiiger võtaks keskse roheteemade kandja rolli ühiskonnas, kelle soovitustele segastes küsimustes toetuda. Nähti ka, et Rohetiiger võiks võtta aktiivsema rolli oluliste roheteemade tõstatajana ja meie kaudu oleks võimalik teada saada, mis järgnevatel aastatel ettevõtteid ootab.

Teised leidsid, et Rohetiiger peaks tegutsema oluliselt kiiremini, näiteks teekaartidega. Öeldi ka, et Rohetiiger peaks seadma raamid või lausa KPId, mille järgi liikmete rohe-progressi kontrollida. Samas paljud tiigrid tõid välja, et ainuüksi kogukonnaga liitumine on seadnud sisemise surve teema peale rohkem mõelda ja jätkusuutlikumalt tegutseda.

Kui Rohetiigri alguses vajas tihti selgitamist, miks üldse on ettevõtetel vaja jätkusuutlikkuse teemadele keskenduda, siis nüüdseks valitseb liikmeskonnas konsensus, et sellega peab tegelema. Eriarvamusi on tempos ja põhjalikkuses, aga vestlustes ei kohanud kordagi arvamust, et roheteemad poleks olulised. Peamine rõhuasetus on küsimustel, mida ja kuidas teha.

Toodi ka välja, et Eestisse on tekkimas n-ö ESG juhtide kaader, kes on oluliseks sihtgrupiks, keda Rohetiiger võiks toetada. Peamiseks fookuseks võiks olla erinevad regulatsioonid ja direktiivid, sest need mõjutavad või hakkavad mõjutama paljusid ettevõtteid ning neid tuleb teada.

Rohetiiger on tegutsenud lisaks ärisektorile avaliku sektori, vabakonna ja üksikisiku suunal. Mõned liikmed pidasid küsitavaks, kas suudame mitmel sihil edukalt toimetada. Mitmed mainisid, et väga olulised on riigile suunatud tegevused. Väärtustati Rohetiigri apoliitilisust, kuid leiti, et riiki tuleb järjekindlalt mõjutada keskkonnahoidlikkuse suunas ja vajadusel aidata kitsaskohtade lahendamisel. Pandi ette, et Rohetiiger nügiks riiki siduma toetuste andmist saaja valmisolekuga tegeleda enda keskkonnamõjuga. Mõned liikmed tõid välja, et rohepöörde edenemisest puudub selge arusaam – vajalik oleks Rohetiigri ülevaade mõjust riigi suunal ja laiemalt, nägemaks, kuidas riigi erinevad plaanid ning arengukavad omavahel suhestuvad ning milline on edasiminek.

Kui Rohetiigri poolt kogutakse info kokku, esitatakse kuhugi, siis on vajalik, et seda mõõdetakse ja hinnatakse, mis on suudetud ära teha ja heas mõttes käiakse ka peale, kui on mingid asjad ikkagi tegemata.

Praegu ongi nii, et Eestis on neid strateegiaid – näiteks Eesti 2035 strateegia – ja teekaarte kuidagi palju, tahaks sellist vaadet, kus on kuupäev, tegevus ja mõju. Mingi tabel, mis info kokku võtab.

Harju Elekter AS

Lisaks mainisid mitmed intervjueeritavad ka üksikisikute teadlikkuse tõstmise vajadust. Praktilisi juhtnööre keskkonnateadlikult toimetamiseks oodati nii n-ö tavakodanike kui ka Rohetiigri liikmesorganisatsioonide töötajate jaoks. Meie liikmesorganisatsioonides on töötajaid kokku u 36 000 ning kui lisada veel kliendid ja partnerid, võiks võrgustiku mõju üldisele teadlikkuse kasvule olla vägagi arvestatav.

Rohetiigrite majandusjõud

Maiu Lauring

Rohetiigri arenguraamatu eestvedaja

Oleme harjunud hindama majanduse arengut ja tunnustama ettevõtete väärtust kasvunäitajate alusel. Loodusressursside kasutamise mahust lahti seotud, tasakaalus majanduse arengu mõõdikuid pole kokku lepitud ega juurutatud. Täna ja veel ilmselt aastaid oleme nõnda majandussüsteemi ülemineku etapis: hoiame silma peal ettevõtete kasumil, müügitulul ja -käibel, varade mahul ja nende kasvamisel; samas aimates, et need ei anna tuleviku majandusjõust õiglast pilti. Koos tasakaalus majandusmudeli loomisega pakub Rohetiiger edaspidi välja ka mõõdikud, millele on kestliku arengu vaatest nii ettevõtetes kui ka riigi tasandil mõttekas keskenduda, jälgimaks majanduse kvalitatiivset arengut muutuvates keskkonna- ja kliimaoludes.

Seetõttu olgu Rohetiigri arenguraamatus toodud ka meie liikmete peamised finantsnäitajad enne kestliku arengu taseme mõtestamist.

2020. aastal oli tänaste rohetiigrite summaarne müügitulu kokku 4,650 miljardit eurot, 2021. aastal kasvas see 5,661 miljardi euroni. Seisuga 20.02.2023, summeeritud 82 liikme andmed. Rohetiigrite kollektiivse majandusjõu kalkuleerimisel kasutatud andmed pärinevad ettevõtete 2020. ja 2021. majandusaasta aruannetest ning Eesti Maksu- ja Tolliameti avalikest maksulaekumise andmetest. Esialgse väljavõtu tegi Äripäeva Infopank, andmeid puhastas ja analüüsis Rohetiiger. Mõju ja osakaalu hindamise andmed pärinevad Statistikaameti ettevõtete koondnäitajatest Keskmine müügitulu kasv liikmete seas oli 19%, kusjuures vaid kümne rohetiigri müügitulu 2021. aastal vähenes. Rohetiigrite müügitulu oli 2021. aastal Eesti ettevõtete kogu müügitulust 7,1%.

Rohetiigri liikmete varade maht 2021. aastal oli 50,612 miljardit eurot, 6,7% suurem võrreldes aasta varasemaga. 97% sellest mahust moodustavad suurettevõtjatest rohetiigrid, 91% ainuüksi neli Eestis tegutsevat panka.

Rohetiigris on peagu võrdselt suur-, keskmiseid ja väikeettevõtjad. Aluseks ettevõtete raamatupidamislik suurusarvestus aruandluses Andmed: e-äriregister, Rohetiigri käsitsiparandus MAA finantsandmete põhjal. Lisaks on liikmeskonnas ka avaõiguslikke organisatsioone ja paar vabaühendust.

Samuti iseloomustab Rohetiigrit ettevõtete ja organisatsioonide tegevusvaldkondade paljusus. Rohepööre puudutab kogu majandust ja nii peitub sellises mitmekesisuses tugevus. Enim rohetiigreid tegutseb teenussektoris (sh info ja side, 21% liikmetest), ehituses ja kinnisvaras (20%), tööstuses (sh kommunaalmajandus ja energeetika, 18%) ning kaubanduses (12%).

Rohetiigrite tänane kestlikkuse juhtimise tase

Maiu Lauring

Rohetiigri arenguraamatu eestvedaja

Tunnetame juba, et praegune üleilmne majandusmudel ja ettevõtluskeskkond ei teeni meid tulevikus. Tasakaalus majandusmudelit – n-ö kohalejõudmist – aga alles kirjeldame ja teeme Eestile omaseks. Uue, rohelise(ma) majandusmudeli suunas liikumise on maailmas eesrindlikuna võtnud sihiks Euroopa Liit. See bürokraatia- ja majandussuhete ambitsioon raamib tahes-tahtmata meie majanduse arengu lähiaastatel. Fit for 55 vastuvõtmisega astusime ülemineku etappi – segasesse perioodi, mil tänane enam ei sobi ja uut veel pole olemas. Muutused tulevad ja keegi ei tea, millised lahendused jäävad püsima, 21. sajandi vaimus elu- ja majanduskorraldust hoidma.

Rohetiigris teame, et oleme alles teel. Eesmärk on silme ees: kestlik maailm, mis säilitab ühiskonna heaolu samal ajal loodust hoides ja taastades ning milles majandusarengu mõõtmine toimub teistel alustel.

Eestis on mitmeid kestliku arengu, majanduskeskkonna uuendamise ja keskkonna heaolule keskenduvaid organisatsioone, ettevõtete ja erialade liitudest keskkonnaühinguteni. Rohetiiger uusima tulijana on tõmmanud oma liikmeskonda ettevõtteid ja organisatsioone, kust leiame siira huvi ja tahte panustada kestliku uue majandusmudeli loomisse ja rohepöördesse oma tegevusvaldkonnas. Rohetiigris on ettevõtjad, kes mõistavad kliima- ja elurikkuse kriisidest tingitud muutuste möödapääsmatust – ning on seetõttu valmis oma ettevõttes muutusi ellu kutsuma. Meie liikmete veebiküsitluses vastanutest 60% Oktoobri algusest novembri lõpuni toimus veebiküsitlus Rohetiigrite liikmetele. Veebiküsitluse koostamisel lähtus Rohetiiger 2021. aasta liikmeintervjuudest, kestlikkuse teema olulisematest trendidest ja andmekorje vajadusest. Küsitluse tulemusi kasutasime esmalt enne intervjuusid ettevõttega tutvumiseks ja küsimuste täpsustamiseks. Tulemusi on kasutatud arenguraamatu eri osade kirjutamisel. E-ankeedi täitis kokku 58 liiget. hinnangul suurenesid 2022. aastal nende ettevõttes kestlikkusele suunatud investeeringud, 21% hinnangul suudeti investeeringuid hoida samal tasemel, 17% ei osanud muutusi hinnata ja vaid 2% raporteerisid investeeringute kahanemist. Investeeringute all peeti silmas nii koolitustegevusi, rohekontori uuendusi, ekspertide palkamisi kui ka teadus- ja arendustegevusi. Rohetiigrid otsivad, loovad ja rakendavad praktilisi lahendusi, et tuntavalt keskkonnahoidlikumale nõudlusele turul vastata ning konkurentsis püsida.

Rohetiigri arenguraamatu kandev mõte on asuda jälgima, kuidas me organisatsioonina ja koos oma liikmetega edeneme tasakaalus majandusmudeli loomisel. Kuidas me teame ja saame avalikkuselegi kinnitada, et oleme teerajajad ja eeskujud? Intervjuudest liikmetega kuulsime, et tasakaalus majandusmudelit mõtestame ise läbi kestlikkuse. Nagu kirjutab Maris Ojamuru Sustinerest, annab just ESG teemade juhtimine järgnevatel aastatel tõuke ettevõtluskeskkonna arengule, mõjutades nii ettevõtete riske kui ka võimalusi turul püsida ja kasvada. Rohetiiger ei ole seni veel hinnanud oma tiigrite taset ESG teemade juhtimisel. Sustinere uuring 100 mõjukama Eesti ettevõtte kohta näitas, et neist vaid iga viies raporteerib oma ESG mõjusid heal tasemel. Kas rohetiiger on teadlikum ja eeskujulikum kui Eesti suurimad ettevõtted keskmiselt? Kindlasti peaks!

Kas sihtida süsinikuneutraalsust või kliimapositiivsust?

2022. aasta sügisel palusime Rohetiigri liikmetel hinnata oma praegust seisu. 56% küsitlusele vastanud ettevõtetest (ehk 41% Rohetiigri liikmeskonnast) leiab, et neil on kestlikkuse juhtimise tase süsteemne, strateegiline ja põhiäri osa. 33% vastanutest on alles alguses või toimetavad projektipõhiselt, samas kui 10% märkis, et ettevõte äri on olemuselt kliimapositiivne ehk toetabki oma tegevusega keskkonna heaolu.

Liikmeintervjuudest saame lisaks järeldada, et valdavalt on Rohetiigri liikmed rohepöördes olukorras, kus konkurentsis püsimiseks püütakse oma tegevuse ning senise ärimudeli keskkonna- ja kliimamõju vähendada. Kuidas täpselt, saab lähemalt lugeda arenguraamatu edusammude peatükist. Eesmärke on ettevõtetel erinevaid, kuid süsinikuneutraalsuse ambitsioon on sektorite- ja valdkondadeüleselt sarnane. Rohetiigri liikmeskonnas on üksikutel seatud süsinikuneutraalsuse eesmärk aastaks 2025, enamikul aastateks 2030 või 2035. Hoiame järgnevates arenguraamatutes huviga silma peal ja aitame kaasagi, et need saaksid saavutatud.

Veel on rohetiigrite seas vähe neid, kellele rohepööre ongi põhiäri: uute majandussektorite ja turgude loojaid, ärimudeli (öko)innovatsiooni vedajaid, keskkonna seisundit parandavate toodete/teenuste arendajaid, ehk neid, kes aitavad ülejäänutel muutuvas majanduses kohaneda. Teistega võrreldes pole nende ettevõtte-sisese keskkonnamõju ja kestlikkuse juhtimine veel läbipaistvalt strateegilisel tasemel, kuid neil on suurim potentsiaal jõuda mõne aastaga oma toodete ja teenuste abil kliimapositiivseks – olukorda, kus ettevõtte ärimudel tagab positiivse kogu väärtusahela ülese netomõju keskkonnale ilma teisi (sotsiaalseid) ÜRO kestliku arengu eesmärke negatiivselt mõjutamata. Kliimapositiivse ettevõtte mõju ulatub sageli kaugemale tema enda tegevusest (poliitika kujundamine, sektorisisene ja sektorite ülene koostöö) ja tema eripäraks on uue majandusmudeli praktiseerimine ja propageerimine. Kliimapositiivne saab olla siis, kui enda tegevuse negatiivne mõju on mõõdetud ja võrreldes toote/teenuse positiivse jalajäljega on positiivne mõju suurem. Teha tuleb kogu tehe ja seda ka avalikult tõendada. Kliimapositiivsuse mõõtmisest rahvusvaheliselt käsitletakse kogu tarneahela üleselt.

Rohetiigrite jätkusuutlikkuse aruandluse hetkeseis

Kuidas aga meie pingutuste ja investeeringute tulemust objektiivsemalt hinnata? Üks võimalus on keskenduda ettevõtete keskkonnajuhtimise aspektidele. Tulenevalt rohetiigrite ambitsioonist olla teerajajaks nii igaüks oma sektoris kui ka kogukonnana Eestis, on oluline mõista, kui süsteemselt me kestlikkuse juhtimise ja rohepöördeks valmistumise tegevusi avalikkusele kommunikeerime. Et lähiaastatel hakkab paljusid eesrindlikke ettevõtteid mõjutama jätkusuutlikkuse aruandlus, kaardistasime rohetiigrite valmisolekut ka läbi avaliku aruandluse info prisma.

Kui kestlikku arengut ettevõttes süsteemselt üles ehitada, võiks alustada just põhimõttelistest otsustest ja juhtimisstruktuuridest. Rohetiigri liikmeskonnas saame öelda, et 2022 veebruari seisuga on 36% liikmetel olemas ja leitav informatsioon Siin analüüs kõigi 82 liikme kohta. kestlikkuse aruande, peamiste mõjukohtade, keskkonnamõju mõõtmise ja keskkonnajuhtimise süsteemi kohta. 45% ei ole veel ametlikke protsesse läbinud ega keskkonnajuhtimise miinimumtaset üles ehitanud. Siin ei peegeldu otseselt ettevõtte toodete-teenuste rohe-innovatsioon ja ärimudeli olemus, ent mõeldes tulevastele regulatsioonidele, on eelisolukorras just need, kes suudavad mõne tunnustatud meetodi alusel hinnata oma tegevuse peamisi mõjusid (sh keskkonnale) ja seda läbipaistvalt kommunikeerida.

Praegu ei ole Eestis ühtselt reguleeritud ja koondatud andmebaasi ettevõtete kestlikkuse (sustainability) aruandlusest ning mõõdikute täitmisest. Pole teada, kui paljudel ettevõtetel on oma ettevõttele või selle Eesti üksusele koostatud jätkusuutlikkuse raport, kuid avalikult (kas MAAst või veebilehelt) on kättesaadavad 37% Rohetiigri liikmete aruanded. Jätkusuutlikkuse aruande üks esimesi samme on analüüsida ettevõtte peamisi mõjukohti ja riske (materiality analysis). See annab aluse plaanida ja ette võtta strateegilisi ning taktikalisi edasisi samme. Kui üldisi visioonisõnumeid mitte arvesse võtta, siis avalikult leitavad on 40% Rohetiigri ettevõtete mõjukohad. Tasub aga tähele panna, et paljude ettevõtete kõige olulisemad mõjud kestlikule arengule võivad olla hoopis sotsiaalsed. Ka rohetiigrite seas on mitmeid organisatsioone, kes pööravad eritähelepanu oma töötajate, partnerite, klientide ning tarbijate heaolule ja toetavad kohalikku kogukonda.

Riikide süsinikuneutraalsuse eesmärkide valguses on põhitähelepanu organisatsioonide, tegevuste, materjalide keskkonna- ja kliimamõju mõõtmisel. Keskkonnamõju alla kuulub kasvuhoonegaaside, sh eriti CO2 emissiooni mõõtmine ja nende näitajate vähenemise seire. Rohetiigri liikmeskonnast pooltel ei ole veel oma tegevuse mõju mõõdetud mitte üheski plaanis. 40% rohetiigritest on mõõtnud organisatsiooni keskkonnamõju, sh valdavalt CO2 emissiooni. Selle näitaja märkimisväärset hüpet soovime järgmises arenguraamatus näha.

Uues majandusmudelis otsime tasakaalupunkti looduskeskkonna võimaluste ja piiridega. Seetõttu tasub esile tuua, et kliima on keskkonna-aspektidest arusaadavalt vaid osa: tunduvalt laiem on mõju elusloodusele ja elurikkusele, veestikule, õhusaastele, ressurssidele jms. Erinevalt kliimamõju hindamisest ei ole aga ettevõtete elurikkusele ja teistele keskkonnanäitajatele mõju hindamiseks veel olemas kokkulepitud metoodikaid, raamistikke, teaduspõhiseid lähenemisi. Nii leiab sellist mõjuhindamist ka Rohetiigri liikmete seast vaid väheste juures.

Sertifikaadid muutuste abimehe ja kvaliteedimärgina

Veel üks võimalus hinnata ettevõtete kestlikkuse ja just keskkonnamõju juhtimise taset on neile omistatud sertifikaadid. Avalikele andmetele ja liikmete veebiküsitlusele tuginedes saame öelda, et u 40% me liikmeskonnast pole ühtegi rahvusvahelist ega kohalikku sertifikaati.

39% liikmeskonnast on rahvusvaheline ametlik keskkonnajuhtimise sertifikaat (sh enamusel ISO 14001). Intervjuudes toodi esile, et standardite taotlemise ja auditeerimise protsess tõstab ettevõttes teadlikkust ja suunab oma tegevuses tähelepanu keskkonna ja kestlikkuse mõjudele. Näiteks ISO 14001 nõuab, et ettevõttel oleks kindel plaan, kuidas seada keskkonnavaldkonnas eesmärgid ja milliste tegevustega need saavutada. Selle elluviimist auditeeritakse regulaarselt. Nii aitab sertifitseerimine ja taseme hoidmine kaasa selguse loomisele ja vajalike investeeringute ning muudatuste elluviimisele. Tasub aga tähele panna, et keskendudes vaid keskkonnajuhtimise tunnustele jäävad tähelepanuta muud mõjud kestlikkusele.

Eestis on Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum koostöös rahvusvaheliste ekspertidega loonud indeksi, mida organisatsioonid saavad kasutada tööriistana oma ettevõtte arendamisel. Praegu on vastutustundliku ettevõtluse indeksi märgis 13 rohetiigril, moodustades vaid 18% kõigist VEF märgise kandjatest. Eestis saab taotleda ka rohekontori tunnistust, kuid rohetiigritest on see vaid vähestel. Intervjuudest selgub, et erinevad tegevused kontori igapäevasest töökorraldusest tingitud keskkonnamõju vähendamiseks (nt paberimajanduse vähendamine ja jäätmekorralduse muutmine) on saamas pigem hügieenifaktoriks. Liiati on samad aspektid kaetud teiste, kõrgema taseme ja rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaatidega.

Tulevikku vaadates ja mõeldes arenguhüppele keskkonnajuhtimises Rohetiigri liikmeskonnas: mida saame teha oma võrgustikus ja mida saavad teha ettevõtted, et strateegiliste kestlikkuse arendustegevuste info leidmine poleks enam detektiivitöö? Milliste KPIde seadmiseks ühiselt, Rohetiigri kogukonnale oleme valmis?

Esindusorganisatsioon loob kogukonda

Erkki Vedder

Rohetiigri kogukonna koordinaator

Emily Sepp

Rohetiigri kogukonna koordinaator

Viimase aasta jooksul korraldasime üle paarikümne sündmuse, tõstmaks liikmeskonna teadlikkust jätkusuutlikkusest. Käisime rohetiigritel külas, et üksteise kogemustest õppida. Aitäh võõrustamast, Tallinna Sadam, Scandium Kinnisvara, Rally Estonia, Ragn-Sells, Utilitas ja Paulig!

Rääkisime erinevatest jätkusuutlikkuse teemadest:

• Ülevaade rohekontori põhimõtetest

• Seminar keskkonnahoidlike sündmuste korraldamisest

• Vabariigi Valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni ekspertrühma raporti tutvustamine

• Vestlusring pankade plaanidest ESG põhimõtete rakendamisel

• Ümarlaud riigi esindajate ja rohetiigrite vahel jätkusuutlike riigihangete juurutamisest

• Rohetiigri energia teekaardi tutvustus

• Cleantech idufirmade tehnoloogiate tutvustus

2023. aasta algul lõppes esimene ring liikmetele mõeldud jätkusuutlikkuse baaskursusest. Neljal koolitusel rääkisime kliimamuutuste ja rohepöörde megatrendidest, jätkusuutlikkuse põhimõtete rakendamisest organisatsioonis, töötajate kaasamisest ja organisatsiooni keskkonnamõjude hindamisest ja juhtimisest. Kuna vahepeal on palju uusi liitunuid, alustame 2023. aasta sügisel tõenäoliselt baaskursusega uuesti.

Kokkusaamistel saab targemaks keskkonnateemades, aga sama oluline on võimalus omavahel suhelda, mõtteid vahetada ja kogukonna tuge tunda. Meie aasta suursündmused on juhtide kogunemine veebruaris ning Rohetiigri arutelud ja ühine sünnipäeva tähistamine augustis Arvamusfestivalil.

Suuresti jätkame 2023. aastal samas vaimus: külastame huvitavaid liikmeid üle Eesti, räägime erinevatest roheteemadest ja õpime,arvestades liikmeintervjuudest kuuldud näidetega ja soovidega. Näiteks noppisime intervjuudest soovi teiste rohetiigritega ühiselt probleemide lahendamise kallal pusida ning juba ongi töös esimese ühisloomepäeva korraldamine. Aasta lõpus kohtume taas kõigiga liikmevestlustel, et vahepeal toimunut kokku võtta.

Rohetiigri Akadeemia

Markus Vihma

Rohetiigri Akadeemia juht

Helin Vaher

Agenda PR, Rohetiigri kommunikatsioonijuht

Rohetiigri Akadeemia on septembris 2020 alustanud rohepöörde programm ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes soovivad viia läbi rohemuutust. Tänavu lõpetab juba kolmas grupp. Esimese sellise programmina Eestis toob Akadeemia kokku kohaliku parima kompetentsi rohemuutuste alal: TalTech, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Estonian Business School, Miltton New Nordic ja Sustinere.

Akadeemia sai loodud, et ületada peataolekut ja käivitada mõttelaadi muutust rohepöördega edasiliikumises kestlikuma majandusmudeli suunas. Näeme end külvamas seemneid, mis meie vilistlaste organisatsioonides kasvavad uueks mõtteviisiks ja oluliseks mõjuks Eesti majandusele.

Akadeemial on mitmeid eripärasid, mis rohemuutust kiirendada aitavad:

• 10-kuulises programmis saab globaalne kontekst ühendatud organisatsioonide toimimise detailidega, osalejad saavad teemas järjele praktiliste lahenduste ja tegevustega. Akadeemia teoreetilises osas õpitakse tundma rohevaldkonda ja seatakse fookus oma ettevõtte jätkusuutlikkuse parandamiseks. Praktilises osas õpitakse disainmõtlemise ja mentorite abil muutusi ellu viima.

• Programmi ootame osalema ühest organisatsioonist mitut inimest, et võimestada organisatsioone tervikuna. Nii on akadeemia parandanud keskkonnateadlikkust ettevõtetes laiemalt ning aidanud tiimidel jõuda konkreetsete valikuteni, kuidas rohepööret oma valdkonnas läbi viia. Akadeemia läbimise järel on ettevõtetes kestlikkuse juhtimise süsteemsus ja ulatus kasvanud.

• Eraldi õppemoodul on pühendatud juhtidele, et hoida nad protsessi kaasatuna.

• Vilistlaste seas on nii suuri kui ka väikseid nimekaid ettevõtteid, ning kaalukaid avaliku sektori organisatsioone. Kokku on programmi läbinud ja läbimas üle 40 Eesti ettevõtte ja organisatsiooni erinevatest sektoritest ja erineva kestlikkuse juhtimise arengutasemega. Akadeemia loob sarnaste ülesannete ees olevate ettevõtete ja inimeste võrgustiku ning soodustab koostöökultuuri tekkimist.

Ettevõtete tagasisidest selgub, et akadeemia suurendas nende teadlikkust ja muutis hoiakuid rohelise mõtlemise suunas, saadi parem ülevaade globaalsest olukorrast ja tuge muudatuste juhtimiseks. Märgiti, et akadeemia toel tõusis jätkusuutlikkuse teema tugevalt fookusesse ja praeguseks on mõtteviis nakatanud ka ülejäänud töötajaid, kes pakuvad keskkonnasõbralikke lahendusi. Samuti tekkis arusaam, et roheteemadega peab süsteemsemalt tegelema ning selleks on vaja kaasata valdkonna spetsialiste. On loodud põhimõtete raamistik, struktuur ja ametikohad, et ettevõttes roheteemadega süsteemselt tegeleda ning jõuda strateegiast taktikalise tegevuskavani.

Teekaardid

Maiu Lauring

Rohetiigri arenguraamatu eestvedaja

2020. aastal valminud ja 2021 sügiseks ajakohastatud energia teekaart pakub Eestile välja mõistliku ja teostatava teekonna energia trilemma lahenduseks. See teekaart on aga olnud tõeline teerajaja palju laiemas mõttes.

Energia teekaardi proloog sisustab esmakordselt Rohetiigri väljatöötatava tasakaalus majanduse mudeli olulisima põhimõtte:

Suhteliselt hästi säilinud ökosüsteemiga Eestil on paindliku väikeriigina hea võimalus viia loodusressursside tarbimine tasakaalu looduse taastumisvõimega. Sel moel toimides saab Eesti näidata eeskuju teistele riikidele ning samal ajal suurendada oma konkurentsivõimet loodusressursse tõhusamalt kasutades.

Energia teekaart ees ja tulevased teekaardid niisamuti kirjeldavad konkreetseid võimalusi sellise tasakaalu saavutamiseks. Energia teekaardi kogemusest kerkis esile Rohetiigrit eristav mõtteviis:

• Teekaart nii protsessi kui ka dokumendina kutsub koostööle. Koostamises osalevad valdkonna ettevõtjad ja eksperdid, ametnikud, teadlased jt. Mõjuaspektide vahel ühisosa ja tasakaalu leidmine ning neile vastavalt oma tegevuse muutmine eeldab panustamist kõigilt ühiskonna- ja majandussektoritelt.

• Teekaart on praktiline ja tõstab tempot. Energia teekaardi puhul oli meie algne ootus saada energiatööstusele selge suund ja tööplaan. Soovisime mõista praegust seisu ning seda, mida saaksime-peaksime teisiti tegema. Liikmeskonna ja partnerite seas oli olemas ekspertiis ning valmisolek aega ja raha panustada, et selgust luua. Teekaart kujunes väärtuslikuks täienduseks ka avaliku sektori otsustele, sest riigi enda protsessid on aeglasemad.

• Teekaart toetub statistilistele mudelitele. Teekaart on realistlik ja kasutatav, sest koondab ettevõtetes olemasoleva värskeima praktilise teadmise. Energia teekaardi aluseks on värskeimad energiaettevõtete andmed, mida ei kasutatud mineviku ja hetkeolukorra kaardistamiseks nagu avalikus sektoris tavaks, vaid andmete pinnalt tasakaalupunkti ja vajalike tulevikuotsuste modelleerimiseks. Seejuures on oluline anda kätte andmetel tuginev tegutsemise ja liikumise suund ning luua võimalused edasiliikumist kulutõhusalt mõõta.

• Teekaart otsib realistlikku tasakaalupunkti. Energiamajanduse lahendused peavad otsima tasakaalu julgeoleku, taskukohasuse ja loodussäästlikkuse vahel. Teekaardi koostamisel lepiti esimese asjana kokku, millised on energeetikat mõjutavad põhiaspektid, mis peavad olema iga otsuse puhul arvesse võetud ja mille vahel luuakse tasakaal.

• Teekaart toob paradigma muutuse. Rohetiiger tõi sisse uuenduse, andes energia teekaardile peamise eesmärgi ja sihi: tagada kliimaneutraalsus ja keskkonnahoid. Prioriteetide järjekord tasakaalus majanduses on: looduskeskkond, inimene ja majandus. Teekaart on eeskujuks ja julgustuseks, et lahendusi saab leida ka siis, kui käsitleda majanduse rolli tasakaalustajana inimese ja looduse vajaduste ning võimekuse vahel.

Ja üks äge asi, mida Rohetiiger teeb, on need teekaardid. Nendega on vaja gaas põhja panna! Kui me kiiresti ei muutu, on hilja ja ekspordi-turud ei võta meie tooteid vastu.

Ragn-Sells

Kuivõrd on sellisel kodanikualgatuslikul analüüsil ja sektorisisesel kokkuleppel mõju riiklikele otsustele?

9. septembril 2022 toimunud President Kaljulaidi Fondi ja Rohetiigri mõttetalgutel tõdesid osalejad, et Eestis on roheenergia kasutuselevõtt takistatud peamiselt keeruliste regulatsioonide ja menetlussuutmatuse tõttu.

Energia teekaardi juhi Jaanus Purga sõnul on 2021. aasta algusest on enamikus energiamajanduse otsuseid suunavates dokumentides arvestatud teekaardi soovitustega. Rohepoliitika ekspertkogu raporti energeetika osa toetub valdavas enamuses teekaardile,energiamajanduse arengukava uus versioon viitab teekaardile kui ühele alusdokumendile. Fantoomliitumiste eelnõu tekkeloos oli teekaardil oluline roll. See on kiitus tegijatele ja toetajatele, et teekaart on saanud laiapindselt praktiliseks sisendiks kiireid otsuseid vajavas valdkonnas.

Energia teekaart on loonud ootuse järgnevate teekaartide järele. Ehitatud keskkonna teekaart avalikustatakse juba märtsis 2023. Käivad ettevalmistused transpordi ja maakasutuse (LULUCEF) teekaartide koostamiseks. Viimase nurgakivi Rohetiigri tasakaalus majanduse mudelile anname tööstuse ja ringmajanduse teekaardiga hiljemalt 2025. aastaks. Teekaartide koostamist koordineerib Rohetiigri nõukogu esimees Andres Veske.

Kliimakogud

Teele Pehk

Kliimakogu levitaja Eestis

Maiu Lauring

Kliimakogu levitaja Eestis

Pööret rohelisele majandusele ei saa teha ühiskonnakorraldust uuendamata.

Rohetiigri eestvedamisel tegid Eesti keskkonnaühendused 2021. aasta kevadel koosloomelise valitsemise ettepanekud linna- ja vallavõimudele. Keskkonnasõbralike ja kestlike valikute tegemine elanike ja huvirühmadega koos oli 38 rohesoovituses sama oluline kui elurikkuse hoidmine, rohehangete juurutamine ja hajutatud taastuvenergiale üleminek. Ent kuidas ikkagi seda koosloomelisust saavutada?

Rohetiiger võttis vedada Eesti esimeste kliimakogude ehk kliimaneutraalsuse nimel toimuvate keskkonnateemaliste rahvakogude tutvustamise ja korraldamise. See maailmas laialt ja kiirelt leviv koosloomeformaat on kui 21. sajandi demokraatia mini-mudel: sootsium (esinduslik juhuvalim osalejaid) tutvub kõigepealt probleemiga (kliimakogu teemapüstitus), kuulates tõendeid ja parimat teadmist probleemi kohta (ekspertide esinemised), siis tutvutakse seotud huvirühmade seisukohtadega ning alles seejärel arutatakse võimalike lahenduste üle (rühma-arutelud). Peale põhjalikku kaalutlemist lepitakse konsensuslikult kokku lahendus-ettepanekutes, mis esitatakse avalikule võimule.

Järjestikused eripalgelised kriisid ja info killustatus tekitavad erinevate ühiskonnagruppide vastandumist. Edukamaks osutuvad riigid, kus ühiskondlikud ja toimetuleku lõhed hoitakse väiksemad. Arenguseire Keskus toob oma lühiraportis välja, et kuigi Eesti paigutus 2022. aasta IMD konkurentsivõime pingereas 63 riigi arvestuses 22. kohale, on meil kehv seis ühiskondlikus kaasamisvõimes.

Seni on Eestis toimunud kaks kliimakogu:

• 2021. aasta talvel Ida-Virumaa noortega õiglase ülemineku teemal kliimakogu (koostöös Eestimaa Looduse Fondiga)

  Ida-Viru noorte kliimakogus panid 33 noort riigihalduse eest vastutavale rahandusministeeriumile kokku ettepanekud, mille väärtus oli joonida õiglase ülemineku protsessis alla noorte vaatepunktist olulised tegevused. Need puudutasid haridusvõimalusi maakonnas, sotsiaalse turvalisuse tagamist, kohaliku ettevõtluse arengut ja rohelisema ettevõtluse soodustamist. Mõju oli selge: ministeeriumi kinnitusel arvestati enamikuga ettepanekutest õiglase ülemineku kavas. Ida-Viru noored lõid protsessi tulemusel MTÜ People with Purpose, mis kutsuti ministeeriumi õiglase ülemineku juhtkomisjoni noorte häält esindama. Just kliimakogust saadud teadmised, eneses avastatud huvi ja enesekindlus inspireerisid kohalikke noori koos tegutsema. Ida-Viru kliimakogu on muutunud Euroopas heaks näiteks, kuidas seni passiivseid noori kliimapoliitikat kujundama kutsuda.

• 2022. aasta kevadel Tartu linnas säästva liikuvuse kliimakogu

  Tartu kliimakogu tulemusel tegid 46 tartlast linnavalitsusele 66 ettepanekut, julgustades liiklust rahustama, ratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi eraldama, rohelust säilitama ja elurikkust suurendama. Tartu linnavalitsus lisas enamiku ettepanekuid oma lähiaastate tööplaani, annab nende elluviimisest avalikult aru ning plaanib kliimakogusid regulaarselt korraldada. Osalenute poolt kõlas olulise tulemusena mõistmise ja usalduse kasv ametnike ja kodanike vahel. See on oluline eeldus koostööks kriisihetkedel.

Eurostati demokraatlike riikide uuringute järgi ei tunne enamik inimesi, et poliitilisel tasandil käsitletavad teemad ja tehtavad otsused aitavad nende eluolu parandada. Usaldus institutsioonidesse on madal, kuid ühiskondlikust usaldusest sõltub vajalike muutuste läbiviimise kiirus ja ulatus. Nagu ettevõtted otsivad uusi viise keskkonnahoidlikult tegutsemiseks, katsetavad ka valitsused üle maailma formaatidega, kiirendamaks valusate, ent vajalike keskkonnaotsuste tegemist ja elluviimist.

Kliimakogude levitamine ja korraldamine jätkub 2023. aastast Domus Dorpatensise demokraatiakeskuses. Jätkub Rohetiigris alanud töö selle nimel, et kogukonnad ja avaliku sektori otsusetegijad mõistaksid ühiskondliku kokkuleppe vajadust ja võimalusi. Üheks selliseks kokkuleppeks saab olema keskkonnaministeeriumi kureeritav kliimaseadus.

Pakendite disainijuhend

Külliki Kesa

Rohetiiger

Rohetiigri ja keskkonnaministeeriumi koostöös valmis 2022. aastal pakendite disainijuhend, mis aitab ettevõtjatel juba pakendite disainimisel jäätmete teket ennetada ning keskkonnamõjusid vähendada. See on ühelt poolt näide Rohetiigri mõtte- ja tegutsemisviisist, aga ka sissejuhatav samm ringmajanduse ja tööstuse teekaardi suunal.

• Pakendite disainijuhend tõstab teadlikkust pakendite ringsüsteemist. Toote keskkonnamõju määratakse ligi 80% ulatuses ära disainifaasis. Seetõttu on tootjatel koos disaineritega oluline just teekonna alguses langetada informeeritud otsuseid selleks, et ringmajanduse põhimõtteid parimal viisil rakendada. Pakendite disainijuhend toob osalised n-ö ühele lehele ning annab pakendiettevõtjatele ja -disaineritele enesekindluse küsida õigeid küsimusi pakendite ringsemaks muutmisel.

• Pakendite disainijuhend on praktiline tööriist. Juhend toetub Euroopa parimatele praktikatele ning Eestis toimivatele lahendustele, andes suuniseid erinevate materjalide ringlussevõtu parandamiseks ning tuues praktilisi näiteid erinevate ringdisainistrateegiate rakendamiseks. Pakendite valdkond on kompleksne süsteem, mis on pidevas muutumises. Süsteemsete muutuste esiletoomiseks on vajalik laialdane koostöö väärtusahela osaliste vahel. Samavõrra oluline on see, kuidas tarbijaid sellesse protsessi kaasata. Seetõttu on pakendite disainijuhend nö elav dokument, mida iga-aastaselt täiendatakse vastavalt muutunud seadusandlusele ja parimatele praktikatele.

• Pakendite disainijuhend toetab innovatsiooni. Pakendiringluse parandamisel on oluline innovatsioon pakendite tarbimise eelses faasis (materjalide valik, pakendi disain, efektiivne tootmine, ärimudeli valik jms) ning pakendite tarbimise järgses faasis (pakendite kogumine, sorteerimine, kasutatavad tehnoloogiad, materjalide töötlemine jms). Süsteemse muutuse esiletoomiseks on oluline areneda mõlemal suunal. Kõike korraga muuta ei ole võimalik. Juhend toetab esmajärjekorras pakendite tarbimiseelset innovatsiooni, aitab tõsta teadlikkust ning parandada pakendite väärtusahela osaliste vahelist suhtlust. Seetõttu alustab juhend nö madalal rippuvatest viljadest: keskendudes esmajärjekorras pakendite vähendamisele ning ringlussevõtu parandamisele, jättes ruumi uutele ärimudelitele ning praktikatele.

• Rohetiigri väärtus neutraalse ühendajana. Pakendite disainijuhendi koostamine toetus disainmõtlemisele, mille fookuses oli kasutajakesksus ning koosloomelisus. Protsessi algataja Keskkonnaministeerium kaasas Rohetiigri kui neutraalse partneri pakendi ringluse parandamisega tegelema. See võimaldas Rohetiigril siseneda protsessi ühendava lülina, kaasates kõiki pakendite väärtusahela osalisi. Kaasatud olid ringmajanduse eksperdid ning ülikoolide teadlased, disainerid ja ettevõtjad. Samuti liitude esindajad koos oma võrgustikega: Eesti Plastiliit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Toiduliit, Tootjavastutusorganisatsioon, Eesti Pandipakend, Eesti Pakendiringlus ja Ragn-Sells. Lisaks panustasid ka ettevõtted Estiko Plastar, Kroonpress, Weerec, Orkos Eesti, Cronimet, Antalis, DS Smith, Dagöplast jpt. Esmakordselt jõuti praktiliste, kõiki kaasava vabatahtliku kokkuleppeni, kuidas saaksime pakendite ringlusele kaasa aidata.

Pakendite disainijuhend on vaid üks osa kogu pakendite ringsüsteemi arendamise protsessist. Rohetiiger tegeleb ka edaspidi pakendi teemadega ning panustab valdkonnaülese koostöö parandamisse.