Rohetiigri Arenguraamat 2025

Kasvuhoonegaaside vähendamine: uue ajastu majanduslik võimalus

Kristi Klaas

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler

Vaatame fakte. Euroopas soojeneb kliima kaks korda kiiremini kui mujal maailmas. Viimased kaks aastat tõid kaasa erakordselt palju kõrgest temperatuurist tulenevaid surmasid. Aastal 2022 suri 60 000 – 70 000 inimest Euroopas kliimasoojenemise tagajärgede tõttu, milleks olid peamiselt kuumalained, tormid, metsatulekahjud ja põuad. Aasta hiljem, 2023 suri kuumalainete tulemusena Euroopas 50 000 inimest. Seejuures oli maailmas vähemalt kümme riiki, kus registreeriti kõrgem õhutemperatuur kui 50 kraadi. Euroopa riikidest kannatavad enim Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal, kus temperatuur tõusis üle 40 kraadi.

Need riigid tõstatavad kliimamuutuste tagajärgi puudutavaid küsimusi üha enam ka Euroopa Liidu kohtumistel. Muutused mõjutavad seal juba otseselt nii inimeste heaolu, suutlikkust toitu toota kui ka looduskatastroofidega toimetulekut. Näiteks Kreeka on korduvalt kirjeldanud, kuidas neil tuleb lahendusi leida kord sellele, et inimestel ei jätku nädalaid kestvate põudade tõttu joogivett, ning vaid paar nädalat hiljem tuleb tegeleda üleujutustega, kus vett on jällegi liiga palju, hävitades inimeste kodusid ning põldudel saagi. Need olukorrad ei ole enam hüpoteetiline tulevik, vaid reaalsus, milleks peame olema valmis.

Kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine Euroopas väheneb

Viimased viis aastat on Euroopa Liidus süsteemselt tegeletud sellega, et heited hakkaksid vähenema kõikides valdkondades. 2023. aasta lõpus avaldati Euroopa Komisjoni kliimapoliitikat puudutav aruanne, millest selgub, et Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid võrreldes 2022. aastaga 8,3%. Energiasektor oli seejuures suurim heitkoguste vähendaja: -18% võrreldes 2022. aastaga. See tulenes peamiselt taastuvenergia tootmise märkimisväärsest kasvust (eeskätt tuule- ja päikeseenergia), mis asendas kivisöe ja gaasi kasutust.

2023. aasta esialgsete andmete kohaselt olid Euroopas taastuvenergia allikad esmakordselt selge edumaaga elektritootmises juhtivaks – taastuvenergia moodustas 44,7% elektritootmisest, edestades fossiilkütuseid (32,5%) ja tuumaenergiat (22,8%).

Taastuvenergia osakaalu kasv tuleneb peamiselt viimase kahe aasta jooksul paigaldatud päikese- ja tuuleenergia võimsuste märkimisväärsest suurenemisest. Eriti paistab silma rekordite püstitamine päikesepaneelide paigaldamisel.

Heite vähendamist veab jätkuvalt energiasektor

Aastal 2023 võtsid üle 130 maailma riigi eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu kolm korda kuni aastani 2030 ning energiatõhusust kaks korda.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmed näitavad, et investeeringud taastuvenergiasse on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Näiteks 2023. aastal ulatusid globaalsed investeeringud taastuvenergiasse rekordilise 1,3 triljoni dollarini, moodustades 70% energiainvesteeringutest. Sellel taustal on taastuvenergia majanduslikud eelised võrreldes fossiilkütustega muutumas aina selgemaks.

Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, on investeeringud puhtasse energiasse samuti esirinnas. Eestis on eesmärk aastaks 2030 maismaatuuleparke rajada 2850 MW ja kokku taastuvelektrivõimsusi 4500 MW. 2023 oli Eestis maismaa tuuleparke 377 MW, 2024. aasta alguses 450 MW ning aasta lõpuks oleme jõudnud 700 MW-ni ehk kasv on olnud pea kahekordne. 2024. aasta alguse seisuga oli Eestis taastuvelektri osakaal 31%. Kui tulevad andmed ka aasta lõpu seisuga, näeme seal veel suuremat osakaalu.

Heite vähendamine ja majanduse hea käekäik asuvad tehtes ühel poolel

Viimase viie aasta jooksul on Euroopa Liit olnud esirinnas kliimamuutusega tegelemisel Rohelise Kokkuleppe raames. EL on vastu võtnud mitmeid õigusakte, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendataks 2030. aastaks vähemalt 55% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. See valdkond jääb prioriteediks ka uue komisjoni ametiajal, mil töötatakse välja viimast suuremat nurgakivi 2050. aastaks seatud kliimaeesmärgi saavutamiseks – 2040. aasta eesmärkide elluviimise paketti.

Samal ajal on fookuses ka tööstuse ning majanduse konkurentsivõime. Tulles tagasi artikli alguses viidatud kliimaaruande juurde, näeme andmetest, et heite vähendamisega samaaegselt on ELi sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvanud 68%. Seega pole heitkoguste vähendamine ja majanduskasv vastandlikud eesmärgid, vaid ühildatavad.

Selle eesmärgi võttis Euroopa Komisjon juba Roheleppe raames ning jätkab järgmisel aastal Puhta Tööstuse Algatusega välja tulles. Fookus saab olema mh puhta tööstuse investeeringute hoidmisel Euroopa Liidus, kriitilisel infrastruktuuril, bürokraatia vähendamisel ning planeeringute ja erinevate lubade välja andmise kiirendamisel.

Üldisem suund ei muutu ka sellest, et hiljutised Euroopa Parlamendi valimised tõid järgmiseks viieks aastaks Euroopa energia- ja kliimapoliitika elluviimisesse teistsuguse dünaamika kui eelneva koosseisu ajal.

Fookus jääb endiselt energeetikasektori heite vähendamisele. Euroopa Komisjoni eesmärk on suunata rohkem ressursse taastuvenergia kasutuselevõtuks, suurendada energiatõhusust ning tagada energiajulgeolek. See hõlmab tõhustatud investeeringuid tuule- ja päikeseenergia infrastruktuuri ning võrguarendust.

Eraldi fookuses saab olema ringmajandus, kus aina enam rõhutatakse vajadust valdkond tõhusalt tööle saada, et tarbiksime ressursse säästlikumalt ning vähendaksime sõltuvust esmaste loodusvarade kasutamisest. Selleks tuleb tõsta taaskasutuse osakaalu tootmis- ja tarneahelates.

Mida oodata globaalses kliimapoliitikas?

Tõenäoliselt mõjutavad USA presidendivalimised ning Donald Trumpi ametisse asumise järel ühe esimese otsusena allkirjastatud lahkumine Pariisi kliimaleppest ÜRO riikide vahelisi kliimaläbirääkimisi. USAs on oluline roll keskkonna- ja kliimaeesmärkide elluviimisel osariikidel, seega kindlasti eesrindlikumate nagu California aktiivsus sel teemal jätkub.

Lisaks on Trump lubanud tugevdada kodumaist tootmist ja tööstust, sh kriitiliste tarneahelate tagasitoomist USAsse. See võiks tähendada positiivseid arenguid taastuvenergia sektorile, kus praegu mitmes tehnoloogias domineerib Hiina, kelle roll tuule- ja päikeseenergia tootmise liidrina on märkimisväärne.

Kliimadiplomaatias kasvab kindlasti Euroopa Liidu roll, kes saab olema nende teemade eestvedaja globaalsel tasandil.

Kuidas läheb Eestil?

Yale’i ja Columbia ülikoolid koostavad igal aastal keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksit, mille põhjal on Eesti teinud maailma riikidest kõige enam edusamme keskkonnaseisundi parandamisel.

Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeks reastab 180 maailma riiki 58 indikaatori põhjal, andes nõnda kõige mitmekülgsema ja laiapõhjalisema hinnangu riikide keskkonnaseisundi kohta. Näitajad koondatakse kolme põhikategooriasse: ökosüsteemide elujõulisus, keskkonnatervis ja kliimamuutused. Eesti tulemus on eriti tugev viimases, pisut kesisem ökosüsteemide elujõulisuse osas ja kõige nõrgem keskkonnatervise osas.

Andmed näitavad, et kasvuhoonegaaside emissioonid vähenevad aina enamates riikides, kuid viimasel kümnel aastal on ainult viies riigis – Eestis, Soomes, Kreekas, Ida-Timoris ja Ühendkuningriigis – heide vähenenud määral, mis on vajalik 2050. aastal kliimaneutraalsuseni jõudmiseks. Eestvedaja on Eestis olnud siinjuures energeetikasektor, mis mõjutab enim seda, et oleme 180 hinnatava riigi seas tõusnud esikohale.

Energeetikasektorist tulenev heite vähendamine sai suurema hoo sisse peale Venemaa algatatud sõda Ukrainas, mille tulemusena võtsime riigina seaduses eesmärgi toota aastal 2030 samas mahus taastuvenergiat kui tarbime. Samas on teada, et muudes valdkondades väheneb Eestis heide visalt ning ainult energeetikaga on 25 aasta pärast kliimaneutraalsuseni jõuda võimatu.

Seetõttu on kliimaministeeriumis juba üle aasta välja töötatud kliimakindla majanduse seadust, kuhu on kaasatud üle 100 organisatsiooni ning üle 500 üksikisiku. Kokku töötas selle aja jooksul 9 töörühma, kes 46 kohtumise järel tegid oma ettepanekud, kuidas Eestis erinevates valdkondades kliimaeesmärke täita. Kunagi varem ei ole olnud kliimaküsimused sel moel arutelude keskmes, mis on loodetavasti aidanud teadlikkust tõsta igas valdkonnas.

Kliimapoliitikat ei viida ellu isolatsioonis. See mõjutab laiemalt nii meie kõigi heaolu kui ka iga eluvaldkonda, kas siis läbi heite vähendamise või vajadusest juba toimuvate kliimamuutustega kohaneda. Seaduse eesmärk on seejuures tagada, et Eesti majandus on vastupidav kliimamuutuste mõjudele ning teaksime ja suudaksime kasutada neid eeliseid, mida vähese heitega majandus pakub.

Kliimakindla majanduse seadust luues oleme võtnud eesmärgiks luua raam, mis annab suunad ja põhimõtted, et meie majandus saaks puhtaks, jättes samas ka vajalikku valikuvabadust.

Seadust luues on algusest peale silmas peetud realistlikkust ehk meetmete ja tegevuste mõistlikkust ja teostatavust. Osalenud huvigrupid pakkusid töögruppides välja vastavad meetmed, millele arvestati juurde nende kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk. Nõnda on kõik seaduses kirjapandu tulnud arutelude tulemusena, argumenteerides ja kaaludes.

Tuleb meeles pidada, et seaduses seatavate eesmärkide puhul on keskmes riik ise, mitte üksik ettevõtja: kuidas tehakse edaspidi riigihankeid, kuhu suunatakse investeeringuteks raha, millistel tingimustel ja kuidas kasutada riigi ressursse nii, et võimalikult suur osa sellest väärindatakse Eestis, kui kaua kasutab riik fossiilkütuseid ning kuidas tehakse Eestis planeeringuid viisil, mis igapäevast sundliikumist autoga vähendaks. Seadus annab seega teadmise, kuidas riik plaanib aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõuda.

Kliimakindla majanduse seaduse ümber käib põhjalik diskussioon juba üle aasta. Ühiskondlik aktiivne arutelu näitab, et kõik osapooled mõistavad teema olulisust ja tegutsemise vajadust. Samas tuleb mõista, et seadus üksi ei suuda keskkonda kaitsta ega majandust arendada, kuid loob vajaliku raamistiku ja suuna edasi liikumiseks.

Energia

Jaanus Purga

Energia teekaardi peatoimetaja

Andres Veske

Rohetiigri Nõukogu esimees

Elamisväärne elu Maal saab jätkuda ainult juhul, kui inimeste elustandard, käitumisharjumused ja innovaatiline majandus on võrdväärsetel alustel tasakaalustatud looduse ja kliimaga. Maa on 4,6 miljardit aastat vana, inimkond aga suutnud kaduvväikese ajaga mõjutada planeeti sedavõrd, et tasakaalus ökosüsteemi toimimine on sattunud suurtesse raskustesse. Sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas ning nendega seonduv on lisanud veelgi koormust keskkonnale, mille kahju ei kao veel pikalt peale sõdade lõppemist. Hapramaks muutunud julgeolek ning sõjaga kaasnevad majanduslikud mõjud on kohati – sealhulgas Eestis – tõstatanud üleskutse loobuda loodussäästliku majanduse ja rohetehnoloogiate arendamisest ning asuda sõja ettekäändel veelgi intensiivsemalt kasutama loodusressursse. Põhjenduseks tuuakse vajadus säilitada loodusressursside kasutamisel põhinev lineaarse majanduse ja jõukuse jätkuv kasv ning vältida vaesumist. Tõde rikkusest ja vaesusest on aga just vastupidine.

Energeetika transformatsiooni kaudu pakub Rohetiigri energia teekaardi järjekordne värskendus selleks olulisi teostatavaid võimalusi. Usume, et Eesti ettevõtjatel on soov, valmisolek ja võime need võimalused kogukonna ja riigi kaasabil ellu viia.

Tõhusus ja kohalik taastuvenergia

Novembris 2024 avaldatud energiamajanduse arengukava (ENMAK) tööversioon kirjeldab riigi ambitsioonikat visiooni, mis valdavalt kattub Rohetiigri visiooniga elektrimajanduse arengusuundade osas. Peamised küsitavused on seal seotud elektri tarbimise kasvu ootustega: Rohetiigri tänased analüüsid, Eleringi varustuskindluse analüüs ning ekspertide hinnangud ei anna alust nii oluliseks tarbimise kasvuks või energiamahukate tööstuste rajamiseks Eestisse.

ENMAK aluseks olevad uuringud pärinevad suuresti majanduskriisi-eelsetest aastatest, mil prognoosid olidki optimistlikumad. Sellest tulenevalt tuleks kriitiliselt suhtuda ka elektrivõrkude ettearendamise programmidesse, vältimaks põhjendamatuid üle-investeeringuid ning pikaajaliste kohustuste võtmist riigile. Täiendavalt tuleb analüüsida Eesti-Läti üle Saaremaa ja läbi Liivi lahe kulgeva ühenduse põhjendatust ning põhjalikumalt ja täpsemalt tuleb käsitleda taastuvenergia tasakaalustamiseks vajaliku salvestusvõimekuse tekitamist, pöörates rohkem tähelepanu salvestuse mahule, mitte ainult võimsusele, nagu praeguses ENMAKi versioonis kirjas.

Tarbimise prognoos

Jaanuaris 2025 teatavaks tehtud valitsuse pikk vaade energiamajandusele võtab arvesse teekaardis ja Eleringi varustuskindluse analüüsis toodud realistlikku stsenaariumi elektri tarbimise kasvule ning tulenevalt on oodata ka ENMAKi tööversiooni korrektuure.

Summaarne – soojus/jahutus, elekter, transpordikütused – energiatarbimine langeb 30 TWh 2022 aastal u 27 TWh-ni 2031 aastaks ning u 20,5 TWh-ni 2040 aastaks (vt joonis). Seda juhul, kui rakenduvad ellu teekaardis kirjeldatud arengud ja muutused energiamajanduses. Suur roll sellise tulemuse saavutamiseks on energiatõhususel ja energiasäästul läbi hoonete renoveerimise.

Elektritarbimise prognoose alandab ka oodatust tagasihoidlikum elektrisõidukitele ülemineku tempo. Soojuspumpade elektrinõudluse osas tuleb kriitiliselt üle vaadata nende elektritarbe riiklik statistika ja prognoosid: tänane metoodika annab moonutatud infot tarbitavate mahtude kohta, mis omakorda raskendab nõudluse prognooside tegemist.

Keskkonnamõju ja investeeringuvajadused

Energiamajanduse keskkonnamõju hindamiseks on eraldi arvutatud nn statistiline heide, mis on aluseks ka riiklikule kasvuhoonegaaside inventuurile ja emissioonidega kauplemise süsteemile (ETS – emission trading system), ning olelusringi ehk elutsükli (LCA – lifecycle assessment) heide. Arvestatud on ainult energia tootmise ja kasutamisega seotud emissioone, st arvestust ei ole tehtud näiteks hoonete renoveerimisega seotud ega ka muude võimalike energiasäästu meetmete emissioonidele. Arvestus on tehtud süsihappegaasi ekvivalentides (CO2ekv) ning peamine alus on tonni CO2ekv vastava energiaallika energeetilise väärtuse kohta. Statistilise emissiooni muutus on toodud joonisel ….. ja LCA muutus joonisel ..

Statistiline emissioon langeb energiasektoris isegi negatiivseks – st elektri tootmises seotakse mõnevõrra kasvuhoonegaase. See tuleneb asjaolust, et biometaanile on Euroopa Liidu direktiivi kohaselt arvestatud negatiivne emissioonifaktor.

Ehitus

Tõnis Arjus

Kestliku elukeskkonna ekspert (Miltton)

Ehitatud keskkonda puudutavad muutused sünnivad teadagi pikaajaliselt, kuid seda olulisemad on otsustuspunktid, millega seatakse atra järgnevateks aastateks. Lõppenud aasta oli ehitussektoris ja ruumiloome teemades laiemalt muutusi täis.

Kliimaneutraalse ühiskonna poole liikumise vaatest jääb 2024 ajalukku kui kliimakindla majanduse seaduse koostamise aeg. Kuigi seaduse lõplik sõnastus ei ole kirjutamise hetkeks selge, näeme juba, et tänu seaduse koostamise protsessile jõudsid vestlused kliimaga seotud teemadel uuele tasemele. Siiani Eesti ühiskonnas ääriveeri jutuks tulnud ja vaoshoitud teema sai äkitselt peamiseks kõneaineks. Fookusesse seatud märksõna kattis äkitselt paljusid lavasid, seda nii konverentsidel kui ka saunades.

Suvel sündis uus valitsus ja uus koalitsioonilepe. Leppe keskmesse seati julgeolek, kuid ega ka kestlikkus ole muud kui kestma jäämise küsimus. Kestma jääb aga kvaliteetne ruum, mis on vastupidav, funktsionaalne, kohandatav ja millega loodud emotsionaalne side on sedavõrd tugev, et see väärib kaitsmist.

Vastutustundlikkuse uus tasand

Möödunud aasta märksõnadest kerkib esile ESG. CSRD kohase aruandluse kohustus jätab hetkel küll olulise osa ehitussektorist puutumata, kuid läbi tarneahelate, finantsasutuste ootuste ja ka üldise teadlikkuse kasvas kõigi osapoole arusaam teemast. Mõistetakse, et ESG pole midagi muud kui riskide maandamine äritegevuses ning ESG strateegiaid ei saa koostada vaakumis, vaid integreerituna äristrateegiasse. Positiivne on üldine vastutustundliku ettevõtluse määratluse mõistmine ja paljudele kaasnevatele nüanssidele tähelepanu pööramine.

Eesti riigi terviklik planeerimine

Möödunud aastasse jäi ka üleriigilise planeeringu koostamise algus. Novembris toimunud alusuuringute päeval sai pilt paljudele taaskord selgeks. Pealinnastumine jätkub ja sellega kaasnev valglinnastumine samuti. Pealinna toimepiirkond on kasvanud veelgi ning kui me päriselt soovime tagada “hea elu kõikjal Eestis”, tuleb defineerida, mida see tähendab, ja seejärel sinna ka päriselt ressursse suunata. Pole kahtlust, et tühjenevad piirkonnad ohustavad identiteeti, majandust ja julgeolekut. Positiivse poole pealt selgub noorte uuringust, et ollakse väga huvitatud naasma oma kodukohta. Et noor seda kaaluks, tuleb tagada kvaliteetne keskkond, võimalus oma kodu rajada või soetada, ja vähemalt elementaarsed teenused. Lisaks seab üleriigiline planeering kandvaks küsimuseks, kuidas suhteliselt suure ressursikasutusega riigist liikuda jätkusuutlikuma tuleviku poole. Siin on üleriigilise planeeringu märksõnaks seatud kooskasutus ehk teisisõnu, kuidas piiratud ressursside korral innovatsiooni ja disainlahenduste abil leida sünergiaid erinevate vajaduste vahel.

Ruumiloome strateegiline juhtimine

Üks selliseid sünergiate loomise alustalasid on 1. jaanuaril 2025 tööd alustav maa- ja ruumiamet (MaRu). Ameti loomisega ühes tõstetakse ka ruumilise planeerimise kompetents majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Eesmärk on selge ja oluline – esiteks tagada, et ruumiplaneerimine toetaks majanduse arengu eesmärke ja teiseks, et investeeringuid puudutavad ruumiotsused oleksid läbimõeldud. Selleks luuakse ka MaRu-sse strateegilise ruumiplaneerimise üksus, mis allub ameti peadirektorile. Palju aastaid räägitud riigiarhitekti roll saab sel moel ehtsa väljundi, eesmärgiga tagada, et riigil kui maaomanikul oleks strateegiline ruumiloome kompetents.

Tulevikukindel ehitus

Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted

Nagu energiamärgise saabumise puhul aastaid tagasi, esitatakse ka täna elukaare arvutuse puhul oluline küsimus – kas kõik, mis mahub Excelisse, tagab ka kvaliteedi. Lühikese vastuse andmiseks sobib parafraseerida Robert Kennedy poolt SKP kohta öeldut: „See mõõdab kõike, välja arvatud seda, mis on oluline“. Ühest küljest on ilmne, et tänases kontekstis peame tähelepanu pöörama mistahes ressursside kasutamisele ja ehitussektor ei saa seda ignoreerida. Olulist innovatsiooni on vaja nii materjalitootmises, disain- ja digilahendustes kui ka mujal. Kuid samal ajal ei saa selle käigus mööda vaadata loomeoskuste rakendamisest.

Uued ootused ehitussektorile

Uute nõudmiste ja väljakutsete valguses on elementaarne, et mööda ei saa uute oskuste arendamisest. HARNO veetava roheoskuste meetme raames on ka ehitussektor läbi valgustatud ja esimesed täiendused õppekavadesse sisse viidud. Samuti on turul üha enam täiendkoolitusi. Näiteks käib TalTechis töö ringse ehituse praktikate juurutamisel koostöös Krulli kvartaliga, et päriselu näidete varal varustada meie insenere ja arhitekte ringse mõtteviisi ja praktiliste oskustega.

Olemasoleva väärtustamise väljakutse

Ringse mõtlemise ja elukaare põhise lähenemise elementaarne tulem on see, et suuremat rõhku tuleb tulevikus panna renoveerimisele. Renoveerimise tempo Eestis on ühest küljest olnud edulugu, kuid teisest küljest ei suuda me tänase tempo juures saavutada seatud eesmärke. Veel enam, need, kes renoveerimisega igapäevaselt tegelevad, teavad, et väljakutse ei ole vaid jätkusuutlik rahastusmudel, aga ka süsteemne renoveerimiseni nügimine. Ette tulevad kõige primaarsemad takistused, milleks on oskus inimesi informeerida, ühiste otsusteni jõuda, ja veel enam, oskus oma elukohta väärtustada ja selle tuleviku eest seista. Kui katseprojektide abil (nagu käimasolevad SOFTacademy Tallinnas või oPEN Lab Tartus) suudetakse täiendavate ressursside ja paljude ekspertide toel inimesi renoveerimisotsusteni viia ja koosloomes kvaliteetseid lahendusi disainida, siis pikas plaanis selline mudel ei tööta. Soovides üha kvaliteetsemat ruumi, peame panema sinna ka üha enam ressurssi (inimesed, aeg ja raha), et sellega süsteemselt tegeleda.

Hea kodu on kättesaadav kodu

Viimaks on aasta jooksul seminaridel, konverentsidel ja ka siinse arenguraamatu fookusgrupi kohtumisel esile toodud olulist tõika – mistahes moel me tulevikukindla majanduse poole ei liigu, peavad uued ärimudelid ja koostegemise viisid looma ka majanduslikult toimiva terviku.Sellega seonduvalt on korraga oluline tagada uute mudelite tasuvus, aga ka keskkond, mis ei suurendaks, vaid vähendaks segregatsiooni. Segregatsiooni kasv on tänaseni otseselt kaasnenud pealinnastumise, valglinnastumise ning teravalt eristuvate elukeskkondade tekkega. Liikudes kliimanutikate linnaosade ja arenduste suunal, kaasneb oht, et keskkonnad, mida me uutele tingimustele vastavalt loome, on veelgi vähem erinevatele leibkondadele kättesaadavad.

Erinevused ja üksteist täiendavad oskused on aga see, mis loob kokkuhoidva ühiskonna. Seda arvesse võtmata soosime ühiskonna lõhestumise jätku ja julgeoleku ohu kasvu. Teema pole õnneks osapooltele võõras. Nii pealinna, riigi kui ka ettevõtete tasandil käib analüüsimine, kuidas ja mil määral saame kodude kättesaadavuse mure lahendada ja milliseid mudeleid tuleb selleks rakendada. Suur küsimus on, kas ajas süvenenud probleem on lahendatav pelgalt turutingimuste kaudu või vajab see ka avalikult sektorilt uudse raamistiku loomist. See debatt ootab meid veel ees.

Transport

Rene Pärt

Transpordi teekaardi peatoimetaja

Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside heide on alates 1992. aastast järjepidevalt kasvanud. Transport moodustab Eesti riigi koguheitest ligi 16%, millest omakorda maanteetransport üle 95%. Kasvuhoonegaaside heite kasvu on peamiselt vedanud sõiduautod: viimase viie aastaga on nende arv kasvanud 14% ja läbisõit jõudnud ligi 10 miljardi kilomeetrini, samas kui ühistranspordiga tööl käivate inimeste osakaal on vähenenud koguni veerandi. Erinevad ühis- ja aktiivsed liikumisviisid ei ole seni omavahel ühendatud, nende kasutamine on ebamugav ja võrreldes sõiduautoga aeglasem. Seega on suurimaks ülesandeks ühiskonna autostumise peatamine ja alternatiivkütuste kasutuselevõtu soodustamine.

2024. aasta alguses valminud transpordi teekaardis seati kolm olulisemat tegevussuunda, mida järgides saab transpordisektori õhku paisatavaid kasvuhoonegaase vähendada 90% aastaks 2040:

• ühistranspordivõrgustiku ja aktiivsete liikumisviiside eelisarendamine;

• transpordisektori elektrifitseerimiseks vajaliku keskkonna loomine;

• kaubaveosektori madalama heitega veovahenditele ülemineku toetamine.

Teekaardis esitati transpordiliikide lõikes prioriteetsemad ning suuremat mõju avaldavad ettepanekud, mida ellu viies oleks võimalik järk-järgult liikuda loodusega kooskõlas majandusmudeli poole. Aasta jooksul on küll plaane loodud, aga mitte veel piisaval määral otsuseid vastu võetud. Halvenenud majandusolukord on nii riigi kui ka ärisektori pannud investeerimisotsuste vastuvõtmisel keeruliste valikute ette.

Maanteetransport

Sõiduautode osa moodustab transpordisektori heitest ligikaudu 65% ning tavalised autojuhid ei pruugi alati teadlikud olla, et nende igapäevased valikud mõjutavad oluliselt kogu transpordisektori heitkogust. Enam tähelepanu tuleks suunata keskkonnateadlikkuse kasvule, et inimesed oma igapäevaseid sõite läbi mõtleks ja võimalusel alternatiivseid liikumisviise eelistaks. Selleks tuleb jätkata ka ühistranspordi reformiga ning laiendada praegust fookust Tallinnalt hiljem regionaalsema jaotusele, sest paljudes Eesti piirkondades puuduvad endiselt piisavad liikumisvõimalused. Headeks näideteks on siin bussiliinide nõudepõhisuse katseprojekt Saaremaal või Tallinna lähedal reisijate bussidega ettevedu rongiliiklusele.
Kus alternatiivsete liikumisviiside kasutamine pole võimalik, on teekaart ette näinud heite vähendamist läbi sõiduautode elektrifitseerimise. Sõiduautode elektrifitseerimise tempo on 2024. aastal langenud, kuid alanud aastal võiks trend taas tõusuteele pöörata, sest lisaks akutehnoloogia arengule on elektriautode tootjad hindasid korrigeerimas ja turule saabub taskukohasemaid sõidukeid. Kaubavedudes on aastaga oluliselt paranenud elektrikaubikute läbisõit, u 75-100 km ulatuses. Samas on jätkuvalt kitsaskohaks laadimisküsimus, sest energia hind kilomeetri kohta avalikul laadimisel ei ole diisli kasutamisega võrreldes konkurentsivõimeline. Igaühele eraldi laadimisvõimaluse rajamine on kulukas, kuid enam infot tasuks jagada Euroopa Liidu toetusmeetmete osas, milleta me tõenäoliselt riigile seatud nõudeid ei täida. Raskeveokite segmendis on vajalik põhikoridorides otsustada pikemate autorongide lubamine, millega saaks vähendada raskeveokite arvu ning keskkonna jalajälge. Teatud mahu maanteetranspordi suunamisel raudteele tõukaks sektorit tagant varasemalt Rail Baltica “soojendusena” arutatud Merevaigurongi käivitamine Muuga ja Kaunase vahel. Mõlema ettepaneku teoks saamise eelduseks on koostöö naaberriikidega. Transpordikütuste poolel rakendub lähiaastatel mitmeid regulatsioone ja muudatusi, mille tulemusena tõuseb kütuse hind u 10-20%, eelkõige läbi 2026. aastast rakenduva RED3 ehk suurema biokütuste kasutamise kohustuse ja 2027. aastast rakenduva ETS2 ehk maanteetranspordis kohaldatava CO2 tasu.

Raudteetransport

Teekaardis välja toodud taktipõhise ühistranspordiliikluse juurutamise osas on Tallinna lähiümbruses välja töötatud raudteetranspordi katseprojekti kava. Lisades siia ka ülejäänud ühistranspordivõrgustiku osad, oleks võimalik edasi liikuda multimodaalsete liikuvuskeskuste loomisega. Samas tuleb välja tuua, et kuigi rongireisijate arv kasvab, ohustavad rahastuse kärped arendusprojekte, sh on ootel ka teekaardis välja toodud projekt diiselrongide üleviimisest akudele. Kaubaveosektor on jätkuvalt keerulises seisus ning võimekus olemasoleva veeremi väljavahetamiseks puudub.

Meretransport

Lennutransport

Sektoriülene elektrifitseerimine

Oluliseks kitsaskohaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamisel on jätkuvalt elektrifitseerimiseks vajaliku keskkonna tagamine. Võrgutasude üleminek seniselt mahupõhiselt arvestuselt võimsuspõhisusele tähendab, et võrgu valmiduse eest peavad tarbijad hakkama maksma ka juhul, kui elektrit ei tarbita. Transpordisektori elektrifitseerimiseks on vajalik tagada piisava tootmisvõimsuse turuletulek, stabiilne ja konkurentsivõimeline hinnastus ja nõudluse vastava elektrivõrgu väljaehitus.

Maakasutus

Mikk Vainik

Rohetiigri arendusjuht

2024 oli haruldane aasta - Eesti pindala muutus suuremaks. Maa-amet teostab iga kaheksa aasta tagant mõõtmisi, mis tänavu andsid teadmise, et meil on 95 uut saart ning Eesti kogupindala on nüüdsest 45 335 ruutkilomeetrit. Kuidas me selle maa kasutamisega lõppenud aastal hakkame oleme saanud?

Uudiseid on nii häid kui ka halbu. Mulluses arenguraamatus kirja pandud trendid ei ole palju muutunud, tööpõld edasiseks on lai, avar ja põnev. Tore on ka see, et 2025. aasta toob kindlustunnet nii majandusele kui ka loodusele, sest valmib Rohetiigri maakasutuse teekaart. Me oleme õigel ja õpetlikul teekonnal.

Kui algul viidatud kurioosum välja arvata, peame maa kasutamisel arvestama, et pindalalt suuremaks me ei muutu. Loodus muutub aeglaselt ning maa kasutamise harjumused samuti, trendid siin on inertsed. Näiteks on nii Eestis kui kogu Euroopas elurikkus jätkuvalt langustrendis – iga viies liik on Eestis ohustatud, põllu- ja metsalindude olukord halveneb. Raiemahud lähiaastatel paratamatult vähenevad raiutava metsa pindala vähendamise tõttu.

Maa täitub kestlike ärimudelitega

Ettevõtjaile on sõnum ühene - igatahes on suund enam lisandväärtust loovate ärimudelite suunas, mis seovad ühtlasi ka kasvuhoonegaase. Investeeringud, mis loodusressursse ringselt kasutusele võtavad, kasvuhoonegaase seovad ja meie maa piiranguid arvestavad, on väga teretulnud.

Kuhu suunata järgmine pingutus?

Ühiskonnas, nii kliimakindla majanduse seaduse kontekstis kui Eesti rahvusvahelisi kohustusi silmas pidades, peab siiski oluliselt tõstma andmete ja nende pinnalt peetava debati kvaliteeti. Rohetiigri maakasutuse teekaart proovib seda ülesannet täita, kuid panuse saab anda ka iga ettevõtja või kogukond ise.

Napib ühiskondlikku teadlikkust maakasutuse muredest.Elurikkuse vähenemise väljakutsed on jätkuvalt silmale nähtamatud ja lihtsasti ignoreeritavad. Finantsinstrumente maakasutuse parendamiseks leidub endiselt väikeses mahus, maaomanike muresid pigem kuhjub kui väheneb. Näiteks 30% riigimaa määramine tuuleparkide jaoks tekitab küsimusi eraomandi kasutamise ja piirangute osas. See takistab ka kogukondliku energiatootmise ja -jagamise mudelite levikut. Ühiskondlik diskussioon peab jätkuma ning maakasutuse teekaardi mustanditest on põhjust loota, et arvamuste paljususest areneb ühiskondlik kokkulepe selle kohta, kuidas me oma maad kasutame.

Pilk maa alla näitab jätkuvalt, et mida vähem sealt võtta, seda parem. Kulu energiale ja looduskeskkonnale pole kuhugi kadunud ega kao ka edaspidi, ent päris hästi võib ette kujutada, milliste meetmetega saame seisu paremaks. Olulisemad lahenduskäigud ettevõtjat väga ei üllata - efektiivsemate tehnoloogiate kasutus, kaevandusalade kiirem parandamine kasutuse järel, ringmajanduslikud võtted. Võimalik ka, et seis on parem kui hetkel näha oskame, sest mitmed maaparandusvõtted jäävad kaasneva bürokraatia tõttu registreerimata. Õnneks loodus bürokraatiast ei hooli - tegu loeb.

Veestike seisukorda saaks kindlasti parandada. Vaid pooled pinnaveekogudest on heas seisundis, põhjaveekogumitest kolmveerand. Kui eesmärgiks on jätkuvalt kõigi veekogude hea seisund, siis rõõmustada ei ole paraku midagi. Rohetiigritel see-eest on jälle põhjust uhkust tunda, sest eeskujulikke projekte on käivitanud näiteks Tallinna Sadam ja Tallinna Vesi. Õnneks leiab näiteid ka pealinnast kaugemalt.

Tallinn seob meid aga muu maailmaga. Jätkuvalt on asjakohane mulluses arenguraamatus nimetatud üleskutse: Põhjala regioonis (või laiemalt) sarnaste tingimuste seadmine maakasutusele, et ei tekiks moonutusi ühisturul tegutsevate ettevõtete konkurentsitingimustes. Rohetiiger on jätkuvalt meelel, et EL poliitikas on Eestil võimalusi, mida nii loodushoiuks kui majanduse arendamiseks kasutusele võtta saame. Mõistagi aitab see kaasa finantsvõimenduse küsimustes - juba 2025 peame hakkama valmistuma selleks, et 2027-2035 EL investeerimisraamistikuks vajalikke sõnumeid seada, levitada, nõuda. Teadmises, et peagi jõustub kliimakindla majanduse seadus, ootame huviga, millised ja kus on planeeritud katsealad, kus Eesti ettevõtted uusi ning loodussõbralikke tehnoloogiaid järele proovima saavad hakata. Rohetiigri roll ühiskondlike ootuste sõnastajana on ees ootavaid muutusi ja võimalusi leida, sõnastada, vahendada, mudida.

Tööstus ja ringmajandus

Andri Haran

Tööstus ja ringmajanduse teekaardi peatoimetaja

Globaalses ettevõtluses puhuvad uued tuuled, kus lisaks geopoliitilistele mõjudele on juba mõnda aega keskseks teemaks ka kooskõla leidmine keskkonnaeesmärkidega. Eriti suure tähelepanu all on tööstussektor, mis omab kõige suuremat mõju ettevõtlusest tulenevale keskkonna-jalajäljele. Ühtpidi tundub kliimaneutraalsuse saavutamiseks globaalselt ja Euroopa Liidus kokku lepitud tähtaeg 2050. aastal veel suhteliselt kaugel, ent hinnates, kus me täna sellega oleme, siis jällegi hirmutavalt lähedal.

Jätkusuutlik tööstus täna ja homme

Eesti tööstus mõistab, et keskkonnateemad on tulnud, et jääda. Meie peamised eksportturud Skandinaavias ootavad partneritelt järjest enam keskkonnaeesmärkide seadmist, vastava tegevuskava loomist ja ka nähtavaid praktilisi samme nende elluviimiseks. Samas on suur entusiasm keskkonnateemadel asendunud pragmaatilisema lähenemisega ning seda mitmetel põhjustel. Globaalses vaates ei ole keskkonnateemad suutnud sügavat toetust leida, sest tegu on siiski suuri väljakutseid esitava eesmärgiga, millega kaasnev toodete ja teenuste hinnatõus pole majanduslanguse taustal paljudele vastuvõetav ning selge mõõdetavus majanduslikust aspektist puudub. Eesti tööstus, olles otseselt sõltuv rahvusvahelistest turgudest, on oma konkurentsivõime vaates omamoodi dilemma ees, kus regulatsioonid ja osa turge ootavad kiiremat ja konkreetsemat keskkonnaeesmärkide täitmist, samas konkurentsivõime ja hinnatõusu vaates jällegi tuleb tähelepanelikult jälgida juhtivate riikide tegutsemist ning valida sellest lähtuvalt õige tempo. Et see tempo on seni olnud kiirem turu võimekusest ja soovist keskkonnaeesmärkide poole liikuda, näitavad näiteks nii üleilmne elektriautode müügi langus viimasel aastal kui ka mitme Eesti jätkusuutlikkusega seotud idufirma tegevuse lõpetamine viimases kvartalis.

Konkurentsivõime peab muutustes püsima

Kuidas siit edasi liikuda nii, et püsida kogu aeg konkurentsivõimeline, kuid samas tagada ka pikas vaates tööstuse jätkusuutlikkus? Konkurentsivõime koosneb ajas muutuvatest aspektidest ning eeldused, mis kehtivad täna, ei pruugi kehtida kümne aasta pärast. Nii võib öelda, et isegi kui Eesti tööstuse konkurentsivõime vaatest ei ole praegu mingites aspektides keskkonnateemad kõige aktuaalsemad, sest turg lihtsalt pole tulnud etteantud tempoga kaasa, siis ega keskkonnateemad kuhugi kao. Pealetulevad põlvkonnad on tänaste otsustajatega võrreldes oluliselt teadlikumad ja motiveeritumad keskkonnateemadega tegelema ega loobu kindlasti 2050. aastaks seatud keskkonnaeesmärkide püüdmisest.

Meil peab olema ettenägelikust eesseisvate muutustega toime tulemiseks ning vastavasse arendustegevusse panustamiseks. Oluline on seejuures piisava ambitsiooni seadmine, mille poole püüelda. See peab olema natuke üle oma varju hüppama utsitav, kuid samas andma ka võimaluse paindlikkuseks ja tasakaalu leidmiseks erinevate muutujate vahel. Konkurentsivõimet arvestavat tempot valides ei tohi me ka maha magada, kui kõik me ekspordipartnerid on valmis keskkonnaeesmärkidesse panustama ning ootavad seda ka oma tarneahelalt. Seega ettevalmistused peavad juba täna sisuliselt algama oma peamiste keskkonnaeesmärkide täitmist mõjutavate tegurite kaardistamise, eesmärkide ja ambitsiooni seadmise ning nendeni jõudmise plaani paika panemisega. Eesti tööstussektori ambitsioon peaks olema püüelda sektori kliimaneutraalsust aastaks 2040.

Miks 2040, mitte 2050 nagu EL oma eesmärkides kehtestab? Sarnase varasema eesmärgi on seadnud ka meie peamised ekspordipartnerid nagu Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa, UK jt. Kui turg praegu isegi näitab keskkonnaeesmärkide täitmise osas konservatiivset suhtumist, siis oma pikaajalisi eesmärke pole keegi muutnud.

Eesti kontekstis tuleb meil püüda mõista ja analüüsida, milline saab tööstus olema 10-15 aasta pärast, millises ettevõtluskeskkonnas ta tegutseb, mis tingimustele vastama peab ning mis tooted ja teenused on nii sisult kui vormilt konkurentsivõimelised.

Tulevikuressursid

Keskkonna vaates peame suutma kirjeldada, milliseid materjale me tulevikus kasutame, millist energiat tootmisel vajame, millised peavad olema protsessid, kuidas on arendatud tooted ning milliseid kompetentse ja teadlikkust me tööstuses vajame, et neid muutuseid ellu viia. Sel teekonnal ootavad meid korraga nii võimalused kui ka katsumused.

Energeetika mängib tööstuses üliolulist rolli ja nii on see ka Eestis. Tänane Eestis saadav energeetika pole konkurentsivõimeline erinevatel põhjustel. Suures mahus taastuvenergia võimekuste loomine on küll töös, kuid tööstusel ainult elektrist ei piisa ja on ka vaja teisi energiaallikaid nagu näiteks gaas. Küsimus on, kas ja millise hinnaga elektrit me saame kasutada kümne aasta pärast ning millised valikud meil veel on. Äsja kliimaministeeriumi poolt avaldatud energiamajanduse arengukava eelnõu annab siin küll viiteid, kuid põhimõtteliste valikute tegemine tööstuse jaoks siiski ootab ees.

Tööstuses kasutatavate tooraine ja materjalide osas meil praegu keskkonna vaates selge pilt puudub. Enamik materjale tuuakse Eestisse sisse ja me ei tea nende keskkonnajalajälge või tootmise tingimusi. Samas kui soovime tulevikus kindlalt öelda, et liigume kliimaneutraalse tööstuse poole, peame suutma hinnata oma tooraine ja imporditava materjali tarneahelat. Tõenäoliselt tulevad turule ka uued materjalid, mida peame olema valmis kasutusse võtma, mis jällegi eeldab ettevalmistusi, investeeringuid ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Ees seisvad väljakutsed

Protsesside ja toodete arendus on üks võimalus, kuidas muuta tööstust efektiivsemaks ja ressursitõhusamaks. Uued tooted peavad olema disainitud taaskasutatavatest materjalidest, tootmisprotsessid planeeritud ressursitõhusalt ning tooted vajadusel lihtsasti parandatavad.

Ringmajanduse põhimõtete rakendamine tööstuses ning jäätmete vähendamine miinimumini on üleüldise kliimaneutraalsuse eesmärgi kõrval tööstuse jaoks üks põhilisemaid ja suuremaid väljakutseid. Aastaks 2040 peaks vähemalt 90% Eesti tööstusest rakendama ringmajanduse põhimõtteid.

Kuidas seda ambitsiooni ja eesmärke täita? Tänane valmidus tööstuses keskkonnaeesmärkidega seotud muutuseid ellu viia on tihti seotud ettevõtte inimeste teadlikkuse ja oskusega neid muutuseid juhtida. Tuleb mõista, et tööstuse jaoks ei ole keskkonnaeesmärkide täitmine eesmärk omaette, vaid osa jätkusuutliku tööstuse arendamisest, kus majanduslikud ja keskkonnaalased eesmärgid peavad käima käsikäes. Samas kui majanduslik pool on selgesti mõõdetav ja lisandväärtus nähtav, siis keskkonnaeesmärkidega see nii lihtne pole ning võimalik saadav kasu vähemalt praegu raskesti prognoositav. Võime küll öelda, et mingitel turgudel on jätkusuutlikkus oluline, et üldse sinna pakkuma pääseda, kuid see pole täna igal pool nii. Seega peame suutma ka jätkusuutlikkuse aspektid lisandväärtusse arvutada, et tekiks selge tasakaal ja seeläbi ka ettevõtte jaoks jätkusuutlik tervik.

Omaette väljakutse on seotud erinevate keskkonnaeesmärke järgivate regulatsioonidega, mida juba täna on palju ja tuleb järjest juurde. Nendega kaasnev aruandlus tähendab tihti ettevõtte jaoks halduskoormust, mis kipub tasandama kestlikkusest saadavat kasu. Lisaks on ebaselge, milliseid regulatsioone ja mis mahus rakendada tuleb. Siin ootaks selget abikätt riigilt, kes hoiaks silma peal, et me ei rakendaks ebavajalikke regulatsioone ja samas arendaks digitaalseid lahendusi, et erinevate andmete kogumine ettevõtetele oleks võimalikult vähe koormav.

Vist keegi ei kahtle, et keskkonnaeesmärkide täitmise suutlikkus sõltub tulevikus suuresti meie tehnoloogilisest võimekusest. Jätkusuutlikkuse vaatepunktist on vajalik uute tehnoloogiate arendamine, kasutuselevõtt ja tootmine. Eesti kontekstis tulebki aru saada, milliseid tehnoloogiaid meil on vaja, et muutust ellu viia, millist tehnoloogiat maailm vajab, ning neid siis arendada.

Muud valdkonnad

Merili Vares

PwC Eesti ESG valdkonna juht, Rohetiigri nõukogu liige

2024. aastat kokku võttes ühendasid erinevaid sektoreid ja ettevõtteid kaks peamist teemat: andmed ning teadlikkuse tõstmine. Andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi fookusesse kerkimine on igati ootuspärane - kestlikkusaruandluse jõustunud direktiiv ja selle alusel loodud standardid seavad suurtele börsiettevõtetele juba nüüd ning teistele suurettevõtetele alates 2025. aastast ülesande senisest oluliselt laiemalt andmeid avalikustada.

Andmete kättesaadavus ja kvaliteet luubi all

Seega on igati õigustatud, et näiteks tehnoloogia- ja finantssektori ettevõtted on viimasel aastal pööranud rohkem tähelepanu andmete kvaliteedi tõstmisele, küsides ühelt poolt infot tarnijatelt ja koostööpartneritelt, teisalt näiteks pankade puhul nende kliendiportfellis olevatelt ettevõtetelt.

Küsimustiku sisu vastab suures osas kestlikkusaruandluse standardites nõutule, seega võiks tulevikus piisata majandusaasta aruandes kestlikkusaruande esitamisest, kust olulised huvigrupid (sh pangad) vajaliku info ise koguda saaksid. Kestlikkusaruanded hakkavad olema masinloetavad, mis teeb nad lihtsalt käsitletavaks erinevatele andmetöötlusprogrammidele. Tulevikus peaksid ka kestlikkusandmed olema sarnaselt finantsandmetele osa reaalajamajandusest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel töötatakse rahvusvahelises koostöös välja kestlikkusaruandlust toetav veebiplatvorm ja tööriist “ESG Tool”, mis peaks aitama ettevõtteid sellel teekonnal.

Enim vastakaid arvamusi on andmete osas tekitanud kasvuhoonegaaside emissioonide arvutamine. Kui suurte tehnoloogiaettevõtete fookuses on andmekvaliteedi tõstmine ning partneritelt andmete pärimine, tegelevad väiksemad ettevõtted alles enda jaoks mõõtmise vajaduse lahti mõtestamise, peamiste heiteallikate väljaselgitamise ning esimeste arvutustega. Kestlikkusaruandlus toob kaasa kasvuhoonegaaside emissioonide avalikustamise kõigis kolmes mõjualas nii baasaastal, aruandlusaastal kui ka ettevaatavalt prognoosid vähemalt aastaks 2030. See vajab sektoriülest koostööd, sest ühe ettevõtte otsesed emissioonid (mõjuala 1) on teise ettevõtte kaudsed (mõjuala 2 ja 3) ning ilma omavahel andmete vahetamiseta oleks nii emissioonide arvutamine kui avalikustamine ebamõistlik ja ebatäpne. Lisaks ühtsele küsimustikule on kolme Balti riigi pangaliidud ning finantsettevõtted välja töötanud ka tasuta kättesaadava kasvuhoonegaaside heite kalkulaatori, mis võiks aidata nii äri- kui ka avaliku sektori organisatsioonidel teha esimesi samme süsinikujalajälje arvutamisel. Ettevõtte kasvuhoonegaaside emissioonide kohta uurivad lisaks pankadele ka koostööpartnerid ning kliendid, täna küll peamiselt rahvusvahelised ettevõtted, kelle kaotamisega andmete puudumise tõttu ei soovi ükski firma riskida.

Ebatäpsuse vähendamiseks investeerivad juhtivad ettevõtted nii andmekogumise süsteemidesse kui analüütika parendamisse. Uuritakse ja katsetatakse erinevaid kodumaiseid ja rahvusvahelisi tehnoloogilisi lahendusi. PwC viis 2024. aasta suvel läbi rahvusvahelise uuringu, kaardistamaks valmisolekut kestlikkusaruandluseks. Selgus, et suurimat puudust tajutakse just andmete kättesaadavuses ja kvaliteedis. Mõlema parendamine nõuab küll olulisi investeeringuid, kuid on ka suurepäraseks võimaluseks tehnoloogiasektorile uute lahenduste turule toomisel.

Kvaliteetsed andmed võimaldavad järeldada, millised juba rakendatud meetmetest on olnud efektiivsed ja aidanud kasvuhoonegaase vähendada ning millised mitte. See omakorda aitab seada täpsemaid andmetel põhinevaid eesmärke tulevikuks, sh kliimaneutraalsuse eesmärki. Küpsemad ettevõtted on jõudnud arusaamiseni, et lihtsad meetmed on enamasti tänaseks juba rakendatud. Et aga planeerida suuremaid investeeringuid vajavaid meetmeid, vajame ülevaadet, mis mõju mingi meede potentsiaalselt omada võiks. Seda saab teha seni kogutud andmete ja arvutatud emissioonide põhjal.

Finantssektori tegevus muudab ettevõtted kestlikumaks

Ettevõtete teadlikkuse tõstmisele on suurt rõhku 2024. aastal pannud just pangad, kes mõistavad enda head positsiooni, nügimaks turgu kestlikumate lahenduste suunas. Tänaseks on valdav osa Eestis tegutsevaid pankasid seadnud endale nii kliimaneutraalsuse kui muud spetsiifilisemad kestlikkuse eesmärgid. Seda tegema on suunanud neid ühelt poolt Euroopa Keskpank, ent ka ühiskondlik ootus ja kokkulepped nagu Pariisi kliimakokkulepe. Kuna panga kasvuhoonegaasidest enamuse moodustavad finantseeritud emissioonid ehk nende portfelli kuuluvad ettevõtted, siis ei saa ükski pank saavutada kestlikkuse eesmärke ilma klientide kestlikumaks muutmiseta. Kui täna tegeletakse peamiselt veel teadlikkuse tõstmise ning ettevõtete nõustamise ja suunamisega, siis tulevik toob suure tõenäosusega kaasa rohkem spetsiifilisi kestlikele investeeringutele suunatud tooteid ning kestlikkuse kriteeriumite alustel tehtud finantseerimisotsuseid. Rahul on pangad aga juba täna oma töötajate tõusnud teadlikkusega, mille on aidanud saavutada kestlikkuse teemade integreerimine äriprotsessidesse ning töötajate pidev koolitamine.

Ringsed lahendused on taskukohasemad

Varasemast suuremat tähelepanu on saanud ringmajanduse teemad. Põhjus võib olla nii kasvuhoonegaaside emissioonide arvutamises ja nende alusel seatud kliimaneutraalsuse plaanides, mida ei ole võimalik ilma ringsete ärimudelite ja lahendusteta saavutada, aga ka üldises teadlikkuse kasvus. Selged märgid ringsete lahenduste arengust on uuskasutatud seadmete osakaalu kasv või “toode-nagu-teenus” lahendused tehnoloogiasektoris, korduskasutuslahendused toitlustuses, ühekordsete kummikinnaste kadumine ja oma joogitopsi pesemise võimalused tanklates. Erinevalt levinud väärarusaamast, et kestlikud lahendused on kallid, aitavad need hoopis tarbijatel kulusid kokku hoida - uuskasutatud seadmete hind on soodsam uutest, seadmete rentimine on odavam kui ostmine, korduskasutustopsis kohv soodsam kui ühekordne. Ringsete lahenduste arendamiseks vajalikku rahastust ettevõtetele pakuvad järjest rohkem nii erinevad pangad kui investorid, omalt poolt toetab ka riik.

Elanikkond vajab harimist kestlikkuse alal

Lähituleviku ootuste osas on ettevõtetel üksmeel - nii nad kui ka riik peavad panustama elanikkonna harimisse kestlikkuse teemadel. On see säästma õpetamine, finantskirjaoskuse parendamine või digimentorluse pakkumine ettevõtete poolt või kestlikkusele suunatud õppeained koolides ja ülikoolides, aga selleks, et leida lahendused, mis on ka äriliselt jätkusuutlikud, on vaja oluliselt tõsta teadmiste taset. Uued lahendused vajavad innovatsiooni ja katsetusi, milleks on ideaalne koolikeskkond (õpilasfirmad) või ülikoolide juures tegutsevad teaduslaborid ja inkubaatorid. Samas võiksime meeles pidada, et katsed ei õnnestu alati, eksimist ei tohiks karta ning tegijaid selliste eksimuste eest hukka mõista. Ettevõtted näevad teadus- ja arendusasutustega koostöös ning kestlikesse iduettevõtetesse investeerimises suurt potentsiaali ning loodavad, et need, kellel on olnud julgust katsetada ja riskida, saavad tulevikus ühiskonnas rohkem heakskiitu ja tunnustust.

Koostöö ja õigusselgus - kestlike ärimudelite edasiviivad tegurid

Tihe kogukonna-aasta

Erkki Vedder

Rohetiigri kogukonna koordinaator

Emily Sepp

Rohetiigri kogukonna koordinaator

Uue tasakaalus majanduskontseptsiooni rakendamine, mis on Rohetiigri eesmärgiks, tähendab muudatusi ka viisis, kuidas ettevõtted toimivad. Seetõttu on ettevõtete roheteekonna toetamine Rohetiigri oluline eesmärk.

Viimane aasta näitas, et väljakutsed roheteemades on pigem suurenenud:

• Niiöelda madalal rippuvad viljad on paljude jaoks nopitud ning järgnevate sammude tegemine juba keerulisem ja kulukam.

• Kuigi muist kliente teeb ostuotsuseid keskkonnahoidlikkusest lähtudes, ei soosi turg kahjuks veel alati rohelisemat käitumist.

• Rohepöörde peamine initsiaator on Euroopa Liit oma direktiividega. Mitmed neist on keerulised ja nõuavad ettevõtetelt suurt pingutust nõuetega kohaldumiseks - näiteks kestlikkuse aruandluse direktiiv ja mõne aasta jooksul rakenduvad rohekommunikatsiooni põhimõtted.

• Ning loomulikult mõjutab ka keeruline majandussituatsioon.

Võib eeldada, et mõned järgnevad aastad saavad olema rohetegevuste jaoks keerulised. Aga Rohetiiger käsitleb pikka vaadet ning pole kahtlust, et vajadus keskkonnahoidlikumalt tegutseda on ja jääb.

Aasta oli tihe. Viisime läbi 31 erinevat ettevõtmist - koolitusi, seminare, töötubasid ja külastusi. Traditsiooniliselt hinnatakse enim üksteise kogemusest õppimist külaskäikudel. Aitäh rohetiigreid vastu võtmast, TKM Grupp, Scania, A. Le Coq ja Biotatec, Estanc, Kuusakoski ja Telia. Lisaks korraldasime neli tähtsündmust - arutelu arvamusfestivalil, Rohetiigri sünnipäevamatka Kõrvemaal, suure juhtide kogunemise ning tasakaalus majanduse foorumi ”Elevant toas”.

Ettevõtete tähelepanu on praegu regulatsioonidega vastavusse jõudmisel (compliance), nõnda keskendume sellele ka oma sündmustel. Kestlikkuse aruandlust käsitlesime kokku kolmel korral. Nendest ehk kõige mitmekülgsem oli kogukonnakohtumine, kus rohetiigrid jagasid omavahel kogemusi aruande ettevalmistamisel. Teemat jätkame ka uuel aastal - on põhjust tagasi vaadata esimestele õppetundidele aruande koostamisel ja auditeerimisel.

Pikas perspektiivis on eesmärk siiski, et kestlikkus oleks loomulik osa ettevõtte toimimisest. Tahame ju, et majandus laiemalt ning ettevõtted eraldi ei võtaks planeedilt rohkem kui see anda suudab. Veel parem, kui ettevõte oma tegevusega loodust toetab ja võetust rohkem tagasi annab. Seetõttu tahame Rohetiigris järjest rohkem panna rõhku ettevõtete toetamisele äri ja kestlikkuse ühendamisel. 2024. aasta mais viisime läbi esimese roheliste ärimudelite ideestamise töötoa ning sarnaseid plaanime teha ka 2025. aastal. On palju teadmatust, uue mõttemaailma rakendamisel kohtame vastuseisu (ka kolleegide seas), on ärilisi väljakutseid kestlikkuse rakendamisel jne.

Hästi on läinud liikmete omavahelise suhtlemise soodustamisega. Üle poole rohetiigritest lõi kaasa algatuses, kus liikmed intervjueerisid üksteist ning jagasid seal kuuldut ka teistega. Tagasiside oli väga positiivne - selline vaba mõtete vahetamine on üks paremaid viise uute roheideede ja lähenemiste leidmiseks. Niisuguste vestlustega on plaanis jätkata ka 2025. aastal.

Elame kiiresti muutuvas maailmas ja kestlikkuse valdkonnas kehtib see rohkemgi kui mujal. Kestlikkuse rakendamine on kui teekond tormisel merel.

Alanud aastal keskendume muu hulgas keskkonnajuhtide sisemiste oskuste arendamisele - plaanis on mõned koolitused nende enesejuhtimise võimekuse ja vaimse tugevuse süvendamiseks, et muutustes ei löödaks kõikuma.

2025. aasta saab olema põnev - katsumustele vaatamata liigub rohetiigrite kogukond rohelisema toimimise suunas!

Eluviisitest - üksikisiku panus teadlikumaks

Jannus Jaska

PSLifestyle projekti koordinaator

Tänaseks teavad paljud, et ligi 70 protsenti Euroopa kliimaheitmetest on seotud inimeste igapäevaeluga – sellega, kuidas me liigume, sööme, elame ja tarbime. Enamuste jaoks aga pole siiani selge, kuidas kujuneb just tema isiklik panus suures globaalses kliimamõjus. Seetõttu ongi Rohetiiger osalenud Eluviisitest.ee Eluviisitest.ee rakendust arendame PSLifestyle projektis, milda toetab Euroopa Liit ja Eestis panustavad sihtasutused Rohetiiger ja Zero Waste Estonia. Lisaks Eestile on testi lokaliseeritud veel üheksas Euroopa riigis: Soome, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Portugali, Sloveenia, Poola, Norra ja Türgi. tööriista loomises, mis aitab igaühel teha kestlikumaid igapäevaseid valikuid ja näitab et iga inimese panus loeb. Rohetiigri eesmärgiks on kujundada koostöös ettevõtete ja organisatsioonidega Eesti jaoks tasakaalus majanduse mudel, mis mahuks planeedi piiridesse. Samas on vabas turumajanduses kliimamuutuste leevendamisel oluline ka tarbijate käitumine, sest kui tarbijad eelistavad teadlikumalt keskkonnasõbralikumaid tooteid ja teenuseid, saavad ettevõtted sellest indu pakkumiseks. Sarnaselt on poliitikute ja teiste otsustajate elu lihtsam, kui valija oskab muudatusi nõuda ja nende poolt hääletada. Nõnda on toe ja info pakkumine üksikisikutele oluline vahend süsteemse muutuse kiirendamisel. 2023. aasta sügisel avatud tasuta veebirakendus Eluviisitest.ee võimaldab kasutajatel arvutada oma süsinikujalajälge ning soovituste alusel koostada plaan jalajälje vähendamiseks. Soovitusi filtreerides saab leida nõuandeid nii raha ja aja säästmiseks kui ka uute oskuste omandamiseks. Lisaks pakume kollektiividele ja kogukondadele tasuta personaalset linki, et koguda anonüümsel kujul testide ja plaani koostamise tulemusi ning suunata kestlikke arenguid.

Eluviisitest.ee põhineb Soomes Sitra poolt väljatöötatud Elämäntapatesti varasemal versioonil, mida on Soome elanikud kasutanud 2018. aastast juba enam kui 1,4 miljonit korda. Samas isikliku jalajälje arvutamine põhineb kohalikel andmetel ja iga riigi spetsiifikal; samuti on soovitused kohandatud iga riigi oludele ja harjumustele. Süsinikujalajälje arvestuse kalkulatsiooni kontrollisid ja kohandasid SEI Tallinna eksperdid.

Tänaseks on Eestis eluviisi testi täidetud üle 6350 korra ning kasutajate keskmine süsiniku jalajälg on 10465 kg – Soome näitaja on samas 7684 kg. Eesti on üheksa testriigi lõikes tabeli tipus nii elamispinna, transpordi kui ka ostuharjumuste kategoorias. Üle 555 inimese ehk 9% testi täitjatest on loonud endale keskkonnamõju vähendamise plaani, millest näeme, et keskmine jalajälje vähenemise potentsiaal on ligi viiendiku võrra aastas – ehk umbes 1950 kg. Meie inimeste suurim võit tuleks just lendamise ja autosõitude vähendamise arvelt. Kuigi kliimakriisi pööramine ei ole kindlasti üksikisikute ainuvastutus, siis kestlikkusega seotud teemade teadvustamine igal tasandil on üks olulistest sammudest, mis peaks aitama meil ühiskonnana paremat suunda valida. Töö eluviisitestiga käib edasi ning tagasiside ja koostööettepanekud on igati oodatud!

Rohetiigrite kodud on korda saamas, naabrite kaasamine vajab aga tähelepanu

Laura Viilup

Sustinere

Maris Ojamuru

Sustinere

2024. aasta tõi ettevõtete keskkonnajuhtimisse märkimisväärseid muutusi. Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) laiendab kohustusi, nõudes ettevõtetelt detailsemat ja täpsemat infot nende keskkonnamõjude kohta. Regulatsioonide karmistumine on suurendanud ettevõtete vastutust ja läbipaistvust keskkonnategevustes.

Kliimamuutuste leevendamise strateegiatele lisaks muutub olulisemaks elurikkuse kaitse, kus ettevõtted investeerivad looduspõhistesse lahendustesse ja ökosüsteemide taastamisse. Olulisi muutusi näeme ka rohepesu vähendamise suunal – tulenevalt Euroopa Liidu kavatsusest kehtestada nõuded, et kõik kestlikkusalased väited oleksid tõendatud ja usaldusväärsed, vältides eksitavat või põhjendamata infot. See suunab ettevõtteid läbipaistvama ja tõhusama keskkonnajuhtimise poole.

Kuidas on Rohetiigri liikmed muutustega kohanenud? Sustinere abiga uurisime teist aastat järjest, kuidas rohetiigrid oma keskkonnamõju juhivad ning mis on aastaga muutunud.

Tagamaks võrreldavust eelmise uuringuga jäi metoodika suuresti samaks. Võrdluseks võtsime Sustinere koostatud Eesti mõjukate ja CSRD-kohuslastest ettevõtete aruandluse uuringu (2024) Valim Eestis tegutsevad potentsiaalsed CSRD-kohuslased (181 ettevõtet), kelle hulgas on TOP 100 mõjukamat ettevõtet. Analüüs põhineb avalikult kättesaadavatest 2023. aasta kestlikkusaruannetele. Siin artiklis võtame võrdluse aluseks kõik 181 CSRD-kohuslast. ja Position Green Euroopa TOP 100 ettevõtete aruandluse uuringu (2023) tulemused. Kuigi need ei ole üks-ühele võrreldavad, võimaldab see anda siiski üldistatud võrdlevaid hinnanguid. 2024. aasta sügisel läbi viidud uuringule vastas enesehinnangute alusel 60% Rohetiigri liikmetest (56 ettevõtet) ehk umbes sama palju kui aasta varem.

Keskkonnaambitsioon paigas, juhtimissüsteemis suurte muutusteta

Märgatavat muutust rohetiigrite keskkonnamõjude kaardistamises ja teadlikkus juhtimises aastases võrdluses pole, suuresti on tulemused samad.

Kõik küsitlusele vastanud ettevõtted olid seadnud endale keskkonnaambitsiooni. Et ambitsioonid ei jääks vaid heaks tahteks, kehtivad Euroopa Liidu roheleppe raames regulatsioonid, mis seavad suunised keskkonnateemade juhtimisele. Näiteks CSRD nügib integreerima keskkonnamõjude hindamise, aruandluse ja juhtimise oma strateegilisse planeerimisse. Ettevõtted suunatakse kujundama tõhusat juhtimissüsteemi, mis võiks hõlmata keskkonnariskide kaardistamist, eesmärkide seadmist, tegevusplaane ning mõõdikuid nende elluviimise jälgimiseks. Keskkonnateemade juhtimine peaks olema süsteemne ning vastavad sidusrühmad kaasatud. Need sammud tagavad, et kestlikkus muutub lahutamatuks osaks ettevõtete juhtimisest, mitte pelgalt teoreetiliseks eesmärgiks.

Olgugi, et rohetiigritest on eeldatavalt 31 ettevõtet kestlikkusteabe avalikustamise kohuslased, peavad teised rohetiigrid kestlikku juhtimist arendama. Olles väärtusahelas üksteisega koostöösuhetes, tuleb kõigil ettevõtetel kestlikkuses muutusi ellu viia.

Ligi 75% vastanutest on määranud keskkonnateemade eest vastutaja juhatuse tasandil ja tegeleb keskkonnamõjude vähendamise plaaniga. Keskkonnariske analüüsinud ning selle protsessi ja tulemust kirjeldanud oli 2024. aastal 41% rohetiigritest. Väheneb nende osakaal, kes pole üldse riskidega tegelenud.

Pooltel liikmetel on loodud keskkonnateemade juhtimiseks kindel süsteem ning sõnastatud tähtajalised eesmärgid ja mõõdikud, kuid vaid 30% vastanutest on alustanud esmaste keskkonnamõjude kaardistamisega.

Rohetiigrid näitavad teed kliimamõju mõõtmises

Euroopa ettevõtete hulgas on kliimamõju mõõtmisest ja eesmärkide seadmisest saamas juba tavapraktika. Eestis näitavad rohetiigrid siin teed ning vähendavad meie mahajäämust Euroopa TOP 100 ettevõtetega võrreldes. 2024. aastal on ainult mõjuala 1-2 mõõtnud pea veerand (25%) rohetiigritest, aasta varem 18%. Selle tulemusega edestavad rohetiigrid Eesti CSRD-kohuslastest ettevõtete tulemust, kus selliseid on vaid 7%. Samas jääme veel alla Euroopa TOP 100 tasemele, kus mõjuala 1 raporteerib 92% ning mõjuala 2 87% ettevõtetest.

Kuna enamike ettevõtete mõju asub väärtusahelas, mida näitab mõjuala 3, tuleb muutuse hindamiseks jälgida seda näitajat. Siin on rohetiigrid jäänud enamvähem samale tasemele – kõikide mõjualade 1-3 mõõtmise läbi teinud liikmete osakaal on 2024. aastal 46%. Eesti CSRD-kohuslaste seas on see näitaja 11%, seega on rohetiigrid nendega võrreldes oluliselt kliimateadlikumad oma väärtusahelast.

Lisaks ettevõtte kliimamõju hindamisele, on kasvanud ka toote kliimamõju hindamine rohetiigrite seas, mida 2024. aastal mõõtsid 41% vastanutest.

Keskkonnamõju juhtimine on muutunud kvaliteetsemaks

Kliimamõju vähendamise eesmärkide seadmine on rohetiigrite seas püsinud stabiilsena, jäädes 59% juurde. Muutust saab aga märgata eesmärkide sisus: üha rohkem ettevõtteid seob oma eesmärgid Pariisi kliimakokkuleppega, mis nõuab ambitsioonikamaid meetmeid ja pikaajalist strateegilist planeerimist. Kui 2023. aastal oli 29% liikmetest oma eesmärgi seadmisel lähtunud Pariisi kliimakokkuleppest, siis aasta hiljem juba 43%. Euroopa TOP 100 ettevõtetest, kellest lausa 96% on oma eesmärgid sidunud kas Pariisi kliimakokkuleppe või NetZero eesmärgiga, jääme siiski märkimisväärselt maha.

Rohetiigrid väärtustavad rahvusvaheliste standardite ja raamistike kasutamist, liikudes kaugemale “põlve otsas nokitsemisest” ning rakendades tõenduspõhiseid metoodikaid. Kui 2023. aastal kasutas mõnda standardit või juhist kolmveerand liikmetest, siis viimati juba 96%.

Fookuses endiselt enda mõjud – väärtusahel ja sidusrühmad aga veel tagaplaanil

2024. aasta uuringu tulemused näitavad, et rohetiigrid keskenduvad peamiselt enda otsese tegevuse keskkonnamõjude kaardistamisele. Väärtusahela keskkonnamõjude vaade on alles kujunemas ning sidusrühmade vaadetega arvestamine pole veel laialt levinud.

2024. aastal oli 52% vastanutest analüüsinud väärtusahela keskkonnamõju mingil määral, mõned põhjalikumalt, teised põgusamalt (2023. aastal 46%). Samas 20% liikmetest ei ole siiani väärtusahela mõjusid kirjeldanud ega analüüsinud ning see näitaja pole aastaga muutunud. CSRD-kohuslaste uuringus olevad ettevõtetest seevastu ei ole väärtusahela mõjudega tegelenud lausa 84% koguvalimist.

Sisemiste ja väliste sidusgruppide kaasamine on kahe aastaga paranenud. 2024. aastal kinnitasid pooled Rohetiigri liikmed, et kaasavad sidusrühmi, aasta varem vastas nõnda kolmandik. Kui taas võrrelda CSRD-kohuslaste uuringuga, siis toovad seal koguvalimist kõigest 20% aruandes välja, et mingil määral kaasavad sidusrühmi.

Kestlikkusearuandluses on näha edusamme, kuigi välisturud on jätkuvalt ees

CSRD-kohuslastest ettevõtete aruandluse uuringust selgub, et ESG raporteerimise aktiivsus ja tase Eestis on jätkuvalt 2-3 korda madalam kui meie ettevõtete klientide ja partnerite seas peamistel välisturgudel. ESG aruandlus peaks võimaldama klientidel, töötajatel, ametiasutustel ja finantsturul teha teadlikumaid otsuseid ettevõtte kestlikkuse tulemuste kohta. Ettevõtted, kes seda ei paku, jätavad kasutamata täiendava võimaluse hoida tugevaid suhteid ja konkurentsivõimet.

Ka rohetiigrite suur ülesanne järgnevateks aastateks on jõuda järele juba standardiks kujunevas tavas oma keskkonna ja sotsiaalse mõju juhtimise praktikaid avalikustada. Kestlikkusearuande eraldiseisvana või majandusaasta aruande osana on 2024. aastal koostanud ligi pooled liikmetest ja see pole aastaga muutunud. Küll aga on lisandunud neid, kes aruannet koostamas. Kokku on seega pea ⅔ rohetiigritest aruande juba esitanud või seda tegemas.

CSRD-kohuslastest ettevõtete aruandluse uuringus on välja toodud, et 10 rohetiigril on olemas ESG teemadest teadlikkus ning neil lähenetakse terviklikult. Koguvalimist ületasid selle piiri 20 ettevõtet, mis tähendab, et pooled nendest ongi Rohetiigri liikmed. Kui kestlikkusearuande on esitanud CSRD-kohuslastest umbes veerand ettevõtetest, siis CSRD-kohuslastest rohetiigritest 70%.

Kestlikkusearuande koostanud rohetiigrid hindavad, et nende aruanne on üldiselt läbipaistev, sisaldades nii arvnäitajaid kui ka kirjeldusi ja tuues õnnestumiste kõrval esile ka ebaõnnestumisi. Aruannete avalikustamises aastaga suurt muutust ei ole. Jätkuvalt kinnitab ligi 40% vastanutest, et kestlikkusearuanne on avalikult kättesaadav nende kommunikatsioonikanalites.

Eesti suurimate ettevõtete puhul on näha, et viimase 1-2 aastaga on enim tõusnud finants- ja kindlustusfirmade ESG raporteerimise põhjalikkus. Jätkuvalt raporteerivad rohkem B2B (nt tööstus, kinnisvara, energia) ja vähem B2C kliendile (nt kaubandus, tervishoid) suunatud valdkonnad.

Kuigi aruandluse praktika ei ole veel Eestis nii levinud kui välisturgudel, võib näha, et Rohetiiger on selles suunas keskmisest aktiivsem ning eriti paistavad ootuspäraselt silma CSRD-kohuslastest rohetiigrid.

Investeeringute kasv vähenenud, püütakse hoida samal tasemel

Position Green 2023. aasta uuring tõstatab asjaolu, et investeeringute raporteerimine ei ole ka Euroopa TOP 100 ettevõtte seas veel tavapärane. Nii näiteks selgub, et peaaegu kõik neist on avalikult pühendunud Net Zero eesmärkidele ja Pariisi kokkuleppele, kuid vaid 32% avaldasid, kui palju ressursse on eraldatud eesmärkide saavutamiseks.

Rohetiigrite uuringust tuli välja, et keskkonnategevustesse suunatud investeeringute maht on kasvanud ligi pooltel liikmetest, samal tasemel on investeeringuid hoidmas 39%. Aasta tagasi olid samad näitajad 60% ja 25%. Saame järeldada, et investeeringute kasv on pidurdunud ja nende mahtu püütakse hoida vähemalt samal tasemel. Mõlemal aastal hindas 5% liikmetest, et investeeringud on kahanenud.

Need, kes on keskkonnainvesteeringuid teinud, on jätkuvalt enim panustanud energiakasutuses, keskkonnajuhtimise süsteemi tugevdamises, materjalide ja pakendite kasutuses ning jäätmete valdkonnas.

Jätkuvalt saavad kõige vähem tähelepanu veekasutus ning reostuse ja elusloodusega seotud tegevused.

Nõuded pakenditele muutuvad sisulisemaks

Pooled rohetiigritest kasutavad oma tegevuses pakendeid ning 38% neist kinnitab, et on teinud aasta jooksul oma pakendeid ringsemaks. Osa toob välja, et püüavad pakendite kasutamist võimalusel vähendada või siis samu pakendeid korduvalt kasutada. Seda on teinud näiteks Elisa Eesti AS, GreenDice, DeltaE Insenerid OÜ, Lasita Aken, Filter AS. Küll on aga märgitakse, et kohati vajab pakendi tagasi transportimine head läbimõtlemist, et selle jaoks ei kuluks ülemäära ressurssi. Ülemiste City, Bolt ja Alexela püüavad mõjutada oma partnerid ning kliente kasutama ringsemaid pakendeid. TKM Grupp tõi välja, et on omamärgitoodete pakendid üle viinud RPETile või ümbertöödeldavale monomaterjalile. Paulig Estonia AS tõi turule taaskasutatava kohvi vaakumpakendi. AS Thermory ja Nordic Milk OÜ on võtnud eesmärgiks kasutada pakendites ringlusesse võetavaid materjale. Telia Eesti AS on kasutusele võtnud KIUD ringluspakendid seadmete pakkimisel. Rally Estonia asendas aga rallipasside karbid digitaalsete tavapassidega.

Vaja hoida ambitsioone ja liikuda siit veelgi edasi

Rõõmustab, et rohetiigrid tegelevad innukalt keskkonnajuhtimise arendamisega ja teadlikult oma keskkonnamõju ning riskide hindamisega üha suuremas mahus. Kestlikkusearuandlus vajab pühendumist, et olla läbipaistev oma tegevuses ning jagada seda infot huvilistega. CSRD-kohuslastest ettevõtete uuring annab hea ülevaate sellest, et rohetiigrid, keda regulatsioonide nõuetele vastamine peagi ees ootab, on selleks paremini valmistumas kui teised suurettevõtted, mis kinnitab taas teadlikku pühendumust.

Küll peame aga vaatama laiemalt - väärtusahela mõjude hindamine on väikeste sammudega edasi liikunud, kuid vajab enamat. Arusaadav on muidugi lähenemine, et enne tee „oma kodu korda“ ja siis vaatame, mis mujal toimub, et osata ka mõista ja näha, millised mõjud on olulised „naabrite“ juures ja mida selle teadmisega pihta hakata.

Olgugi et majanduse turbulentsed ajad võivad küll investeerimisvõimekust vähendada ja iga muutus vajab põhjalikumat ressursside kaalumist, on Rohetiigril selge huvi ja tahe tegeleda keskkonnamõjudega. Selleks omatakse ka üha enam teadmisi ja kogemusi, kuidas edasi liikuda, olles eeskujuks teistele. Jätkakem siit veelgi teadlikumalt.

Liikmete tagasiside Rohetiigri tegevustele ja mõjule

Jaan Aps

Stories for impact

Rohetiigri tegevusega on kõik küsitlusele vastanud tervikuna väga rahul või pigem rahul. Esindusorganisatsiooniga täiesti rahulolematuid vastanute seas polnud.

Sealjuures leidis lausa 67% liikmetest, et esindusorganisatsiooni kuulumine on mõjutanud nende arengut keskkonnahoidlikuma tegutsemise suunas vähemalt mõõdukal määral. Olulisemana toodi esile järgmist:

• innustus ja tugi kestlikkusega seotud tegevuste algatamisel ning muutuste juhtimisel organisatsioonis;

• keskkonnahoiu teemadel uute teadmiste, ideede ja kontaktide saamine, mida otseselt oma organisatsiooni arendamiseks kasutada;

• "küünarnukitunne" ja vastastikune inspireerimine ning toetamine sarnaste väärtustega organisatsioonide esindajatega.